Juhend omanikule/valdajale

mälestisel ja muinsuskaitseala ehitisel

hooldus- ja remonttööde tegemiseks

 

 

I Hooldus-ja remonttööd, mida võib teha ilma Muinsuskaitseameti loata ja mille tegijal ei ole nõutav Muinsuskaitseameti tegevusluba:


Muinsuskaitseseaduse § 16 tulenevalt on mälestise omanik kohustatud tagama mälestise ja selle kultuuriväärtusega osade säilimise ja tegema vajadusel selleks vajalikke hooldus- ja remonttöid.

Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud hooldus- ja remonttööde tegemisel on omanik kohustatud järgima Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja kitsendusi ning  muinsuskaitseala põhimäärust.

Muinsuskaitseseaduse §24 lg 2 p 8 tulenevalt ei ole mälestise remontimisel lubatud kasutada algupärasest erinevaid või algupäraseid matkivaid ehitusmaterjale;

Muinsuskaitseseaduse §24 lg 2 p  5 ja 6 tulenevalt ei ole lubatud muuta mälestise ilmet, asendada, katta või algselt asukohalt eemaldada mälestise osi. Juhul kui remonti ei ole võimalik teha algupäraseid hooneosi, sh olemasolevaid piirdetarindeid, viimistluskihte või detaile eemaldamata, tuleb selleks taotleda Muinsuskaitseameti luba ning vajadusel tellida vajalikud uuringud ja nõuetekohane projektdokumentatsioon.

 

Hooldus- ja remonttööde tegemisel mälestise rikkumise ja kahjustamise ärahoidmiseks soovitame koostada tööde kava ja konsulteerida enne tööde alustamist vastava maakonna muinsuskaitseinspektoriga. Kontaktandmed   Muinsuskaitseameti kodulehel www.muinas.ee

Tööde tegemisel juhinduda Muinsuskaitseameti poolt koostatud omaniku käsiraamatus antud soovitustest.

 

Muinsuskaitseameti kirjaliku loata võib teha järgmisi töid:

 

1. Üksikute katkiste katusekivide ja katusekatte amortiseerunud osade asendamine sama materjaliga;

2. Avariiolukorras katuse lappimine ajutise kattega või ajutiste katusekatete paigaldamine  olemasolevat katusekatet eemaldamata;

3. Katuse harjalaudade ja -pleki vahetamine;

4. Mittekandvate katusekatusekonstruktsioonide parandamine, nt kahjustatud roovitise osade asendamine ja vajadusel kandekonstruktsioonide ajutine toestamine.

Suuremamahulised parandustööd, nt kahjustatud sarikate proteesimine, eeldavad ehitusinseneri konsultatsiooni ning projekti koostamist.

5. Korstnate ja korstnapitside remont sama tüüpi kiviga, katteplekkide paigaldamine või asendamine olemasoleva originaaldetaili või olemasoleva Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud tööjoonise alusel.

6. Üksikute vundamendi  ja soklikivide asendamine sama tüüpi kiviga ja vuukimine sama tüüpi krohviseguga;

7. Kandekonstruktsioonide toestamine ja avariiolukorra likvideerimiseks vajalike abitarindite paigaldamine;

8. Krohviparanduste tegemine olemasolevaga sama tüüpi krohviga;

“Sama tüüpi” tähendab, et lubikrohviga krohvitud vanal majal võib teha krohviparandusi ainult lubikrohviga.  Eelneva kooskõlastuseta on keelatud vana krohvi eemaldamine nii interjööris kui eksterjööris! Kui tundub, et krohv on ohtlikult lahti, tuleb edasise tegevuse osas pidada nõu maakonna muinsuskaitseinspektoriga;

9. Puitdetailide hooldusvärvimine olemasolevaga sama tüüpi värvidega seejuures värvitooni muutmata ja varasemaid värvikihte eemaldamata;

10. Akende kittimine linaõlikitiga ja katkiste aknaklaaside vahetamine;

11. Varem tapetseeritud siseseinte tapetseerimine olemasolevaid viimistluskihte eemaldamata;

12. Siseseinte värvimine olemasolevaga sama tüüpi värvidega varasemaid värvikihte eemaldamata,

13. Põrandate hooldusvärvimine varasemaid värvikihte eemaldamata, lakkimine ja õlitamine;

14. Vihmaveesüsteemide amortiseerunud osade asendamine ning puuduvate osade valmistamine ja paigaldamine olemasoleva originaaldetaili alusel. Enne käsitsi valmistatud dekoreeritud vihmaveelehtrite remonti konsulteerida maakonna muinsuskaitseinspektoriga;

15. Akna veelaua ja veepleki asendamine olemasoleva originaaldetaili alusel;

16. Sokli kattelaua vahetamine olemasoleva originaaldetaili alusel;

17. Ahjude ja pliitide  küttekollete remontimine.

Enne ahjude ja pliitide remontimist pidada nõu pottsepa või korstnapühkijaga, Kui osutub vajalikuks küttekoldeid või korstnajalgu tervikuna lahti võtta ja ümber laduda, tuleb alati eelnevalt konsulteerida  vastava maakonna muinsuskaitseinspektoriga;

18. Hoonesiseste olemasolevate tehnosüsteemide remont, kui see ei too kaasa ehituslikke muudatusi ega mälestise või ehitise ilmet muutvate seadise osade paigaldamist;

19. Sadevete hoonest eemale juhtimine: veerennide (sadevee rõhtrennide, vihmaveepüüdjate)  paigaldamine vihmaveetorude suudmete alla.

 

II Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 24. 

(1) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud:
1) konserveerimine ja restaureerimine;
2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine;
3) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;
4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;
6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine;
7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;
8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd.

(2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule keelatud:
1) mullatööd ja maaharimine;
2) siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine;
3) teede, trasside ja võrkude rajamine.

(3) Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.

(4) Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. (nimetatud kord on saadaval Muinsuskaitseameti kodulehel rubriigis „õigusaktid“)

(6) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

(7) Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.

III Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise rikkumine või hävitamine on Muinsuskaitseseaduse § 48 kohaselt karistatav.

(1) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise rikkumise või hävitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

 

 


Fotod: Jaan Vali. Möldre tuuleveski.