Mida teha kultuuriväärtusega arheoloogilise leiu avastamisel?


Arheoloogiline leid on alati seotud oma leiukohaga. Leiu funktsiooni ja tähenduse mõistmiseks on oluline selgeks teha tema täpne paiknemine maapõues, suhe teiste leidude ning ümbritseva keskkonnaga. Seetõttu ei tohi avastatud eset oma algsest leiukontekstist eemaldada.


Leidmisel tuleb koheselt ühendust võtta Muinsuskaitseametiga. Oluline on edastada leiu täpsed asukoha andmed ning tagada leiu ja leiukoha puutumatu säilimine kuni Muinsuskaitseameti esindaja või volitatud eksperdi tulekuni. 


Kultuuriväärtusega asja otsimise loaga isiku kohustused leiu avastamisel

 

Kultuuriväärtust omava asja sh arheoloogilise esemete otsimine otsinguvahendiga (nt sonar, metallidetektor) on keelatud ilma Muinsuskaitseameti väljastatud otsinguloata.


Otsinguluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda kultuuriväärtusega asi ja mitte kahjustada leidu või leiukohta. Otsinguluba väljastatakse aastaks ning loa omanik esitab seejärel Muinsuskaitseametile aruande oma otsingutest.

Otsinguteks maastikul on vajalik ka maaomaniku nõusolek.

Otsinguloaga leidja kohustub järgima oma tegevuses kõiki arheoloogilise leiu leidmisel ette nähtud juhiseid, välja arvatud juhtudel kui ta leiab pärast 1360.aastat vermitud üksikmündi või 17.- 18. sajandist pärineva üksikeseme. Sellisel peab otsinguloa omanik dokumenteerima leiukoha eelpool kirjeldatud viisil (vt kuidas käituda leiu eemaldamisel leiukohast) ning esitama andmed leidude ja otsingute kohta aruandes hiljemalt otsimisloal nimetatud tähtajaks.

Aruandes esitatud esemeid tuleb hoida enda valduses neid puhastamata, pesemata, haljastamata või muul viisil rikkumata, kuni Muinsuskaitseamet annab seisukoha leidude kohta.

Juhul kui aruandes esitletud leidude seas on mõni ese, mis võib olla teaduse seisukohast oluline arheoloogiline leid, annab leidja leiu Muinsuskaitseametile üle selle kultuuriväärtuse tuvastamiseks.


Otsingu katkestamise kohustus

Igasugune otsingutegevus tuleb lõpetada ja kohe Muinsuskaitseametiga ühendust võtta, kui 50-meetrise läbimõõduga alalt tuleb kolm arheoloogilist eset (1721.aastast vanemat münti või 18.saj vanemat eset). Samuti kui pinnases on näha muid arheoloogilisele kultuurkihile iseloomulikke tunnuseid – põlenud kive, põlenud või põlemata luid, sütt jms. 

Edasise tegevuse leiukohal otsustab Muinsuskaitseamet.

 

Mis saab arheoloogilisest leiust edasi?

Leiu üleandmisel Muinsuskaitseametile vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kuhu märgitakse andmed leiu, leiukoha ning leidmise asjaolude kohta.

Kui leidja ei suuda otsustada, kas leitud asi kvalifitseerub kultuuriväärtusega leiuna, tuleb leiust kohe teavitada Muinsuskaitseametit.

Meediat teavitatakse leiust kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, et säilitada leiukoha puutumatus ning ära  hoida leiu ja leiukoha ohtu sattumist.

 

Leiu kultuuriväärtuse tuvastamine

Kui arheoloogilise leiu seisukord võimaldab, siis määratletakse ja kirjeldatakse selle kultuuriväärtus eksperdihinnangus. Esemete puhul, mille kultuuriväärtust ei ole enne konserveerimist võimalik määratleda, tehakse seda esimesel võimalusel pärast konserveerimist.

Arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse määratlemisel võetakse arvesse leiu vanust, eseme liiki ja liigile iseloomulikke tunnuseid, säilivusastet, unikaalsust ja leiukonteksti.

Eksperdihinnangu koostab või tellib Muinsuskaitseamet ning vajaduse korral küsitakse eksperdihinnangu kohta arvamust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogult.

Eksperdihinnangu alusel otsustab Muinsuskaitseamet leiu edasise puhastamise, konserveerimise, säilitamise ja leiuautasu küsimused. Samuti kantakse kogu leiuga seotud info kultuurimälestiste riikliku registrisse.

Mitte kõik leiud ei jõua teadus- või muuseumikogudesse. Vähema infoväärtusega leidude puhul võib riik võõrandada leidja soovi korral eseme leidjale.

 

Pea meeles,  et arheoloogia eesmärk ei ole kõiki vanu esemeid ja muistseid inimtegevuse jälgi läbi kaevata või maapõuest välja võtta! Palju olulisem on selgeks teha arheoloogiliste objektide asukohad, vajadusel võtta need riigi kaitse alla ning võimalikult teaduslike ja säästvate meetoditega uurida ja info parimal viisil talletada. Vaid nii  säilib mineviku pärand ka tulevaste põlvedeni, kelle teadmised ja võimalused ajalugu uurida on tänasest veelgi paremad.

 

 

Olulised mõisted:

 

Arheoloogiapärand koosneb eelnevate ajajärkude  inimtegevuse säilmetest, esemetest ning erisugustest jälgedest keskkonnas. Arheoloogiapärandi osaks võivad olla nii  erinevad rajatised, ehitised, hooneterühmad, samuti inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, erinevad  liikuvad objektid ning kõigi nende objektidega seostuv ümbrus nii maa peal kui  vee all. Arheoloogiapärand on meie kaugema mineviku uurimise kõige olulisem allikas ning seetõttu kuulub riigi kaitse alla. Eestis korraldab arheoloogiapärandi kaitset Muinsuskaitseamet.

 

Muistis on arheoloogiapärandi element, mineviku  inimtegevuse jälgi sisaldav kinnisobjekt maastikul. Muistis võib olla omal ajal kasutusel olnud asulakoht, kaitserajatis, kultusekoht, pelgupaik, matusepaik või tööndusega seotud koht. Samuti võivad muistised olla muistsed põllud, sillad, teed ja sadamakohad.

 

Arheoloogiamälestis on Muinsuskaitseseaduse alusel riigi kaitse alla võetud arheoloogiapärandi osa. Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud. Seaduse kohaselt tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada need tegevused mälestisel ja mälestise kaitsevööndis (üldjuhul 50 m mälestise välispiirist), mis võivad muuta mälestise ilmet Otsinguvahendi kasutamine mälestisel on keelatud.

 

Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud loodusliku või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile kui kultuuri ja ajaloo uurimise allikas.

 

Arheoloogiline leid on inimtekkeline materiaalse kultuuri aines, mis on mineviku uurimisel ja tõlgendamisel teadusliku info kandja ja teadusliku uurimistöö materjal. Arheoloogiline leid on kultuuriväärtusega leiu alaliik. Arheoloogiline leid võib olla nii üksikese, selle katke kui esemete kogum, nt töö- ja tarberiistad, relvad, ehted, rõivastuse osad jms. Kokkuleppeliselt on arheoloogiline leid varasem 18. sajandist, mündid  vanemad 1721. aastast, kuid leiu lõplik kultuuriväärtus sõltub alati tema leiukontekstist.  



MEELESPEA!



Kuidas teatada kultuuriväärtusega leiust?


Kultuuriväärtusega leiust teavita kohalikku maakonnainspektorit või arheoloogia vaneminspektorit, saada kiri aadressil info@muinas.ee  või helista Muinsuskaitseameti üldtelefon 6403050. Samuti võib leiust informeerida läbi Muinsuskaitseameti kodulehekülje http://www.muinas.ee/sinule/huvilisele/leiuteade.

 

Millistel juhtudel võib leiu eemaldada algset leiukohast?


Leiu võib algsest asukohast eemaldada sellisel juhul, kui

·         leidja ei saa tagada leiu säilimist leiukohas;

·         tegemist on kasutusel oleva põllu kuni 20 cm sügavuselt künnikihist saadud üksikleiuga;

·         Muinsuskaitseamet annab loa.


Leiu eemaldamisel asukohast:


·         lokaliseeri täpne asukoht, võimaluse korral kasuta GPS-seadet;

·         pildista leidu lähi- ja kaugvaates selle algses paiknemiskontekstis koos leiukoha tuvastamist võimaldava ümbrusega;

·         säilita leiu leidmisaegne seisund – ära puhastada, pese, haljasta, murra või muul viisil riku eset või eemalda selle osasid;

·         anna leid üle Muinsuskaitseametile esimesel võimalusel.