Õnnetus päästetöödel Hiiumaa vetes


28. oktoobril 1809 sõitis Peterburist New Yorki raua- ja kanepilastiga teel olnud Ameerika laev „Jason“ kipper Step Swaini juhtimisel Ida-Hiiumaa rannikumeres asuvale piklikule rändrahnuderikkale Selgrahule. Seadus kohustas rannaäärsete mõisate omanikke hoolitsema nende vetes hukkunud laevade päästmise eest. Sügistormid segasid kaupade päästmist rannast enam kui kolme miili kaugusel asunud laevalt, kuid võimude käsul pidi Hiiumaa Suuremõisa mõisnik Ungern-Sterberg töid jätkama ka talve saabudes. Rüsijää lükkas laeva külili, raud ja kanep segunesid jääga, päästetööd käisid aga edasi, kuid kahjuks päästjate elu hinnaga. Vrakk, sellelt osaliselt kätte saadud taglas ja last müüdi avalikul enampakkumisel 19. septembril. Suurema osa sellest omandas parun Ungern-Sternberg.


Kõrgesti sündinud härra parun,

kõrgesti austatud härra adrakohtunik!


Ehkki ma teatasin möödunud aasta 2. detsembril teie kõrgeaususele, et Selgrahul madalale jooksnud laeva Jason päästmine on eluohtlik ja et ma sellepärast päästetööd katkestasin, sain sellest hoolimata sama kuu 6. päeval teie kõrgeaususelt karmi käsu valitsuse korraldust silmas pidades päästetöid jätkata. See tõi endaga kaasa õnnetu juhtumi, et 11. detsembril kaks paati viieteistkümne mehega, nimelt Arro Perti, Magnuse Christi, Jago Michkli Jurry, Jago Hansu, Jurna Paweli, Michkli Peteri, Perti Jurry, Metza Moisa Andrusse, Janigo Peteri, Lilby Matzi, Nappi Penti, Kangro Jurry, Kargasma Michkeli, Kordma Perti ja Erigo Matsi Jurryga, kes saadeti välja küll vaikse ilmaga, kandusid aga hiljem tekkinud lõunatuule tõttu teelt kõrvale ja on praeguseni kadunud. Võib ehk küll veel olla, et nimetatud inimesed on Soome pääsenud, ja seetõttu ma palun teie kõrgeausust kõrgeaulist kubermanguvalitsust kõige alandlikumalt paluda selle kohta kohases paigas järelepärimisi teha.

Pärast seda jätsid laeva komisjonärihärrad päästetööd talupoegade hooleks, ka siis leidis aset selline kurb juhtum, et lained lõid ühte rauakoormaga paati sisse ja ajasid selle põhja ning seal sees olnud seitse meest, nimelt Muddasti Mart, Kiddusti Hans, Keskla Matz, Oggandi Andrus, Oggandi Pawel, Oggandi Mart ja Pichla Matz, uppusid kõik ära.

Ka jääd pidi on üritatud päästa, aga paljude jääpankade tõttu oli ainult jalgsi võimalik sinna ligi pääseda ja see, mis päästetud sai, tuli inimestel maale vedada. Peale selle on jääminek laeva mitu korda ümber ajanud, nii et kanep ja raud on nii sassi läinud, et tavalise inimese jõuga ei saa midagi välja tuua. Ühtekokku on minu viimastest aruannetest saadik päästetud 187 rauakangi ja -tükki ning 60 kimpu märga kanepit. Nendel päästetöödel olen ma aga kaotanud kaks lotja ja seitse paati, mis on päris puruks, ning üks lodi ja neli paati on ankrust ilma jäänud ja tugevasti kahjustatud, kogukahju on ligikaudu 5000 assignaatrubla, ja peale selle olen pidanud taluma 22 mehe korvamatut ja mulle erakordselt rasket kaotust. Seevastu ulatub seni päästetu koguväärtus umbes 3000 kuni 4000 rublani. – Kõik eelöeldu õigustab piisavalt minu käesolevat avaldust, et ma ei saa selle laeva päästmisega edaspidi enam tegelda, eriti seetõttu, kuna päästetöödele läinud inimesed ei saa vähimagi lõunatuule korral enam kaldale tagasi ning alused ja inimesed peavad kaduma minema. – Niisiis võivad selle laeva omanikud või komisjonärid selle lainete hooleks jätta või avalikult maha müüa või siis ise päästa, kui nad selleks vajadust näevad, lühidalt: tehku mis nad tahavad.

                                  

Täielikema lugupidamisega on mul au olla

teie kõrgeaususe kuulekaim teener

C. von Ungern-Sternberg


Hiiumaa Suuremõisa,               

19. aprillil 1810 

                                                    

EAA 30-1-9224


Dokumendi valis ja kommenteeris Reet Hünerson, saksa keelest tõlkis Kai Tafenau