Pressiteade: Unesco maailmapärandi nimekiri sai täiendust

03. aug,      

Unesco Eesti Komisjoni pressiteade

 

UNESCO maailmapärandi komitee lisas Brasilias 3. augustil lõppeval istungil nimekirja 21 uut paika. Esimest korda komitee töös osalenud Eesti delegatsiooni meelest on tänavune istung olnud pretsedenditult lahke, sest üldse oli arutusel 38 kandetaotlust.

 

Kõige põnevamaks uueks maailmapärandi paigaks peab delegatsiooni juht, Kunstiakadeemia professor Mart Kalm, Marshalli saarte esitatud Külma sõja monumenti Bikini atolli, kus 1950. aastatel toimusid USA vesinikupommi katsetused. Elu on seal ammu taastunud, kuid toit ja joogivesi tuuakse senini väljast sisse. Väga eriline inimkohtlemise ajaloo mälestis on ka Austraaliasse 18.-19. sajandil karistust kandma saadetute vastuvõtupunktid. Sadadest mandri  koloniseerimise seisukohalt olulistest kohtadest valiti välja 11.

 

Looduspaikade seast soovib delegatsiooni kaasjuht, Urve Sinijärv Keskkonnaministeeriumist esile tõsta Putorana platood Venemaal, mis on üks suuremaid puutumata loodusega alasid põhjapoolkeral. Selle kõrval on üks huvitavamaid uusi alasid Papaha¯naumokua¯kea saarestik merekaitseala Hawaii saarestiku loodeosas, mis kanti nimekirja nii loodus- kui kultuuripärandi väärtuste alusel.

 

Üks sisulisemaid arutelusid tekkis Charles Darwini Londoni-lähedase kodu ja sealse maastiku esitamise üle maastikulaboratooriumina. Maailmapärandi konventsioon tegeleb eelkõige füüsilise pärandiga ja suurmeeste ideede genereerimise keskkonnad on ideede endi suhtes teisese iseloomuga.

Kandetaotlus paluti ümber teha. Maailmapärandi paigad muutuvad aina mastaapsemaks, näiteks äsja vastu võetud Kuninglik tee Mehhikos on 2600 km pikkune 16-19. sajandi maantee, mille ääres kaitstakse kokku 55 linna, küla, kaevandust jm paika. Suurimaks maailmapärandi paigaks sai aga Kiribatile kuuluv Fööniksisaarte merekaitseala, mis on kuus korda suurem kui Eesti, ent kus elab kuus korda vähem inimesi. Klassikalist Euroopa pärandit esindavad Amsterdami kanalid ja Albi linn Lõuna-Prantsusmaal.

 

Ohustatud pärandi nimekirja lisati näiteks Bagrati katedraal Gruusias, napilt pääses ainsana välja Ecuadori Galapagose saar, kuigi sealsed probleemid pole veel kaugeltki lahendatud.

 

Seireraportite arutelus kütsid kirgi Venemaa paigad: Baikali äärne tselluloositehas, mis laseb heitveed järve, ja Peterburi kavandatav Ohtaa kõrghoone. Venemaa delegatsioon lubas olukorra kardinaalset parandamist.

 

Majandusarengu surve tingib paikade piiride muutmist, kunagi nimekirja võetud paikades on leitud maavarasid (Lõuna-Aafrika), vaja on sildu (Istanbul, Reini org), suusakeskusi (Pirin), millest osade puhul komitee leidis kompromisslahenduse.

 

Hetkeseisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 911 paika 151 riigist.

Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised.

 

Lisainfo: http://whc.unesco.org/en/news

<