Muinsuskaitseamet ja Narva linn allkirjastasid kahepoolse halduslepingu muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmise kohta Narva linnas

08. veebr,      

Muinsuskaitseamet ja Narva linn allkirjastasid kahepoolse halduslepingu muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmise kohta Narva linnas.

Lepingujärgselt delegeeritakse Narva linnale rida muinsuskaitseameti poolseid ülesandeid, ulenevalt muinsuskaitseseadusest ja teistest õigusaktidest. Edaspidi vastutab Narva linn väljastatud lubade registrisse kandmise, kaitsekohustuste teatiste väljastamise, oma haldusterritooriumil mälestiste tähistamise ja kaitsevööndis toimuvate arheoloogiliste uuringute ning kaevetööde läbiviimise ning vastavate dokumentide vormistamise eest. Järelvalvet Narva linnavalitsusele lepinguga üle antud muinsuskaitsega seotud tegevuste suhtes on õigus teostada muinsuskaitseametil.

 

Narva linna poolt allkirjastas lepingu volikogu esimees Aleksandr Jefimov ja Muinsuskaitseameti poolt peadirektor Kalev Uustalu.

 

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnal võimaldab leping paindlikumalt ja kiiremini lahendada  kohaliku haldusüksuse territooriumil olevate muinsuskaitseliste objektidega seonduvaid tegevusi.

„Käesolev leping säästab oluliselt suure töökoormusega töötavat muinsuskaitse maakonna vaneminspektorit ning annab märgatavat  ajalist ja rahalist kokkuhoidu,“ ütles Uustalu. „Eelkõige on see aga oluline Narva linnakodanikele ja linnavalitsusele, kes saab edaspidi teha kiiremini ja ilma täiendavate muinsuskaitseliste kooskõlastusteta  heaperemehelikke ja pädevaid otsuseid. On ju linnavalitsus kõige paremini kursis oma territooriumil toimuvaga.“

 

Muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmist Narvas toetatakse riigi eelarvest eraldatavatest  vahenditest, mille kohta lepingupartner esitab aruande kuu aja jooksul pärast iga eelarveaasta lõppemist. Leping Muinsuskaitseameti ja Narva linna vahel on tähtajatu.

Varem on Muinsuskaitseamet sõlminud halduslepingud Tallinna, Tartu, Pärnu ja Haapsalu linnaga. Uustalu sõnul näitab varasem kogemus, et muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste delegeerimine on igati positiivne, säästupõhine ning motiveerib kohalikke linnavõime võimalikult efektiivselt ning mõistlikult lahendama kohalikke muinsuskaitsega seonduvaid kohustusi, muresid aga ka astuma omapoolseid samme avariiliste kultuuriväärtuslike objektide päästmiseks.  

 

 

 

<