HARJUMAA



Objekt: Paldiski Georgi kirik

Töö: katusekandmiku ümberehitus, katmine keraamiliste kividega
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 300 000 (1999), 110 529 (2000)
Projekt: AS Stenhus 1995
Järelvalve OÜ H. Uuetalu

Ühelööviline, ristvõlvide ja polügonaalse kooriga varaklassitsistlik kiviehitis ehitati 1787. a., arhitekt J. Moor. 1895-99. a toimusid ümberehitused (arh. A. Edelson), muu-hulgas madaldati katust. Nõukogude ajal oli kirikus klubi, alates 1986. a. seisis katuseta. 18. sajandi lõpu mahus rekonstrueeritud katusekandmik valmis 1996. a., kuid jäi katmata (ehitaja AS Stinger). Tööd jätkusid 1999. a. osaliselt juba mädanikust kahjustatud sõlmede asendamise ja antiseptimisega ning projekti- ja ehitusvigade parandusega. Katus kaeti keraamilise S-kiviga (AS Wiekor) aluskattega täislaudisel. 2000. a. taastati ja kaeti plekiga läänefassaadi viilumüürid

 

HIIUMAA

Objekt: Suuremõisa mõisa peahoone

Töö: vestibüüli lae avarii-restaureerimine
Teostaja: OÜ DAGOpen
Maksumus: 274 229 krroni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Suuremõisa mõis on kõige suurejoonelisem barokkstiilis mõisaansambel Eestis. Peahoone valmis kahes järgus, põhikorpus 1755-60. a., millele 1772. a. lisati 2-korruselisele mansardkatusega mõisahoonele klassikalist auhoovi moodustavad ühekorruselised tiivad. Avarii-restaurereimistööd nägid põhiliselt ette vestibüüli läbivajunud talade kindlustamist ja uuesti krohvimist ning värvimist. Täiendavalt tekkis vajadus põhikooli kasutuses oleva klassiruumi (I korrus) laes varisenud krohvi taastamiseks ja kogu laekrohvi kinnitamiseks.


Eemaldati lae soojustus ja krohv. Eemaldati mädanenud talade otsad. Mädanenud kohtadest võeti proovid ja teostati võimaliku seenkahjustuste kontroll. Laboratoorne uuring ei tuvastanud ohtlike seenkahjustusi. Töövõtja poolt koostatud tugevusarvutuste järgi ehitati kaks fermi, millede külge pingutati poltidega talalagi. Mädanenud kohtades talalae prussid asendati uutega. Laekrohv taastati tsingitud traatvõrgul. Laekarniisid säilitati ja restaureeriti. Lagi värviti lubjavärviga. Klaasiruumi laes taastati varisenud krohv. Kogu ruumi lae krohv kinnitati kruvidega. Ehitatud riputusfermid tagavad lae püsivuse ja tunduvalt suudeti vähendada lae läbivajumist.

Objekt: Käina kirik

Töö: varisenud võidukaare kindlustamine ja konserveerimistööd
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 228 600 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Käina kirik on läänesaarestiku noorimaid ja omapärasemaid keskaegseid sakraalhooneid (varemeis), mis ehitati u. 1500. a.. 1941. a. põles kirik varemeiks ja sisustus hävis. 1980. aastatel oli plaan kirik üles ehitada, tööd jäid rahapuudusel pooleli. 1999. a. kevadtalvel toimus võidukaare ja kaarepealse müüriosa varing. Varingu tulemusel hävines 2/3 kaarest. Varisemise põhjustasid ilmselt koriruumi võlvidest tulenevad horisontaalsed jõud ja pidev võlvikandade märgumine. 1999. a. juulis viidi OÜ H. Uuetalu spetsialistide Heino Uuetalu, Vello Buldase ja Harald Metsa poolt läbi kohapealsed uuringud. Uurimistulemuste põhjal koostati kogu varemete sh. võidukaare konserveerimise ja kooriruumi võlvidele ajutise katuse ehitamise projektid. Varisemiskoht puhastati lahtistest kividest ja kooriruumipealse võlvikandadest eemaldati ehituspraht ja kõdunenud puulehed. Võlvikandade tuulutusavad tehti lahti ja neisse paigaldati vee ärajuhtimiseks torud. Võidukaare taastamisel kasutati saetud paekiviplokke. Kiviplokid valmistati Ungru karjääri kivimist. Säilitatavate kaareosade ja lõhenenud kivide tugevdamiseks kasutati roostevabast terasest liimtüübleid. Tööde lõpetamisel jäeti varisenud kohas müüritühemik kinni ladumata, võimaldamaks võidukaare paremat karboniseerumist (kivinemist). Konserveerimistööd katkestati 08.08. 2000.a. seoses finantseerimise lõppemisega.

Objekt: Suursadama ait

Töö: keraamilistest kividest katusekatte ümberladumine ja tihendamine
Teostaja: OÜ DAGOpen
Maksumus: 155 264 krooni
Järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Suursadamat on esimest korda mainitud 1593. a. Oli tähtis purjelaevade ajastu laevaehituspaik, kauba- ja talvesadam. Ait pärineb 1680. a. ning on säilinud esialgsel kujul. 


Katuse remonttöid alustati 1997. a. novembris üksikute kivide asendamisega ja läbijooksude kõrvaldamisega. Teises järjekorras viidi samal aastal läbi pool katuse remondist. Osaliselt asendati katust ka septembris 1998 ja augustis 1999. Seni remontimata katuse osas asendati kõlbmatud laetalad, pärlini postid ja osaliselt sarikate otsad. Täielikult vahetati lattroov. Katusekatte taastamisel kasutati nagu eelnevatel aastatel sama katuse vanu kive. Purunenud ja puuduvate katusekivide asendamiseks korjati kogu Hiiumaa vanadelt hoonetelt kive. Raskusi tekkis kivide sobitamisel, kuna kivid erinesid vähesed määral. Vajalikuks osutus lisaks tavalisele horisontaalvuukide määrimisele ka osaline vertikaalvuukide määrimine.

 

IDA-VIRUMAA

Objekt: Narva Aleksandri kirik

Töö: katuse renoveerimine
Teostaja: OÜ Gradiens
Maksumus: 1999.a. 445 080 krooni, 2000.a. 403 700 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Arhitekt O.P. Hippiuse projekti (1881) järgi ehitatud kirik pühitseti 1884. a. Põhiplaanis 8-nurksele kavatisele liitub eeskoda ja 8-tahuline torn ehisviilude ja telkkiivriga. Kiriku ruum mahutas ligi 5000 inimest. Teises maailmasõjas sai kirik raskelt kannatada.


Narva Aleksandri kiriku keskkupplit ajutise iseloomuga kattev katusekonstruktsioon ning kate olid täies ulatuses kahjustunud ega taganud telliskivikupli säilimist.


OÜ H. Uuetalu projektbüroos aastatel 1999-2000 koostati keskkupli katusekonstruktsiooni ning tornide renoveerimistööde projekt. 1999.a. alustati keskkupli katusekonstruktsiooni tugiringvöö ehitustöödega.
Ringvöö rajamistöödega alustati läänepoolselt küljelt. Esmalt eemaldati katusekate ja konstruktsioonid müüri lati piirkonnas. Kõrgemal oleva kupli katuse säilitamiseks rajati täiendav pärlinpostide ja talade süsteem, mil toetati kupli kanna piirkonda. Peale müüri lati avamist selgus vajadus karniisikivide osaliseks lahtivõtmiseks ning uuesti paigaldamiseks. Peale karniisi korrastamist ühel küljel rajati raketis, paigaldati armatuur ning betoneeriti. Raudbetoonist ringvöö tööd lõpetati 2000. a. septembris. Idapoolse tahu karniis oli sõjakahjustuste tõttu hävinenud ~ 50 % ulatuses. Kahjustused likvideeriti augustis selleks rajatud konsooltellingutelt. Juulis ja augustis toimus etapiviisiliselt telliskupli kahjustatud osa vabastamine varisemisohtlikust betoonist. Vabastamise käigus selgus, et betoonist “moodustis” ei tugistanud telliskuplt vaid rippus ja koormas seda. Betoneerimisel oli armatuuriks kasutatud raudteerööpaid nr. 12 ja juhuslikke võrkaedade ja akende võrede tükke. Peale mittekandva betooni eemaldamist selgus, et kupliava servad vajavad tasandamist ning kahjustatud telliste eemaldamist. Võõraste juurdepääsu tõkestamiseks müüriti kinni aknad ja paigaldati metalluksed.


2001. a. on kavas rajada uus katus, milleks 2000. a. augustis-septembris varuti vajalik puitmaterjal ja valmistati puitkandjatele vajalikud tarirauad.

JÕGEVAMAA

Objekt: Põltsamaa linnus

Töö: konvendihoone torni avrii-kindlustustööd kolme korruse ulatuses
Teostaja: OÜ Wunibald Ehitus
Maksumus: 1999.a. 195 000 krooni, 2000.a. 414 339 krooni
Projekt: R.Projekt ja OÜ H. Uuetalu
Järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Põltsamaa linnus rajati 1272. a. Linnus kannatas raskelt Liivi sõjas, 17. sajandi alguses alustati linnuse rekonstrueerimist renessansslossiks, Põhjasõjas loss rüüstati ja 1772. a. leidis aset lossi ehituslik taastamine. 1941. a. purustati kogu ansambel varemeteks. Alates 1970. a. on lossis tehtud taastamistöid.


Tööde teostamise aluseks oli R.Projekt´i poolt koostatud tööprojekt, kuid tööde käigus toimusid ulatuslikud muudatused torni vahelagede ja treppide osas, mille kohta insener H.Uuetalu koostas lisajoonised, st. projekteeritud metallvahelaed ja trepid asendati raudbetoon vahelagede ja treppidega.
Tööde teostamise ajal varinguprahi koristamise käigus selgus torni tegelik avariilisus. Peale võlvipealsete koristamist tugistati torni lagunenud müüriosad tugeva puiduga jõudude jaotamiseks tornis. 


Esimesena toestati ajutised ehitused, koristati ja veeti ära varingupraht, viidi läbi täiendavad tugistamised puiduga koormuste jaotamiseks tornis. Ehitati korrusetalastik, paigaldati tõmbid ning teemantpuuridega puriti avad, paigaldati tõmbid, talad ja armatuur, ehitati vahelaed, betoneeriti II korruse vahelagi, I korrusel ehitati raudbetoonpõrand ning rajati ajutine trepp
Lepingu lõppedes polnud võimalik avariilisi töid pooleli jätta, seetõttu tuli paigaldada lisatõmbitsaid ja ankruid, mille jaoks leiti tellija poolt lisaraha (19 992 krooni). Hoone avariilisuse tõttu jätkati töid – laoti tellistega kinni avariilised kohad ning paigaldati roostevabast terasest ankrud.

JÄRVAMAA

Objekt: Albu mõisa peahoone

Töö:välisviimistluse lõpetamine, plafoonmaali restaureerimine
Maksumus 497 075
Projekt: AB R.Projekt OÜ
Järelvalve: OÜ Mõisaprojekt

Albu mõisa massiiivne varaklassitsistlik peahoone on ehitatud arvatavasti 18. saj. lõpuveerandil. Kõrge soklikorrusega ühekorruselisel hoonel on vormikas kelpkatus. Fassaadi kesktelge rõhutab 3-nurkse viiluga risaliiditaoline pealeehitis ning 1888. a. ehitatud puidust veranda. Restaureerimistööd algasid mõisas 1995. a. Töid alustati avariiohu likvideerimisega hoone loodetiivas. Tööd kujunesid planeeritust keerukamateks. Konstruktsioonide avamisel selgus tegelik olukord – ajalooliselt väga väärtuslik hoone oli konstruktiivselt halvas seisus nii katusekonstruktsiooni, seinte kui ka vundamendi osas. Kuna töid tuli seoses avariiohuga kiiresti alustada, toimus ülesmõõtmine ja projekteerimine ehituse käigus. Olukorda raskendas ehitaja väljavahetamise vajadus I ehitusetapi vältel. Samuti ei olnud veel välja kujunenud koostöö tellija ja projekteerija vahel.


Albu mõisa keldrist võib leida vanu linnusemüüre, keskaegse kindluselamu kehandit. Hoone praegustes gabariitides on pärit 18. sajandist (keskmine osa sajandi keskelt, tiibhooned sajandi lõpust). Selgelt võib eristada ka hilisemaid täiendusi erinevatest ajastutest.


Restureerimisel on püütud tuua välja kõik ajajärgud. Selle tulemusena on saavutatud mitmekesine ruumilahendus. Restaureeritud ajaloolistest väärtustest 18. sajandist tuleb kindlasti mainida vestibüüli maalinguid ja lõuendil olevat laemaali (restaureeritud OÜ Vana Tallinn arh. A. Maasiku juhtimisel). Üks lõuendil olev laemaal on veel restaureerimata.


Arhitektuurselt uudse lahendusena on projekteeritud trepp mantelkorstnas, mille keskne asukoht võimaldab igati soodsa ühendustee erinevate korruste vahel.


Albu mõisa restaureerimistöödel oli kuus ehitusjärku, mis oli planeeritud vastavalt rahalistele võimalustele. I ehitusjärgu lõpuleviimise ning II ja III ehitusjärgu teostas AS Jõhvi Restauraator, IV-VI ehitusjärgu AS Paide KEK-I Ehitus.


1999. aastal lõpetati sisetööd ja alustati välisseinte krohvimist.


2000. aastal viidi lõpule tööd fassaadi juures. Tehti krohvikarniisid ning krohviraamistused ustel ja akendel (vanade fotode järgi taastatud). 2000. aastasse kuulusid kõik värvitööd – katuse, veranda puitosade, välisuste ja fassaadide krohvipindade värvimine. Krohvipinnad on värvitud vastavalt algsele lahendusele, ülejäänud analoogide järgi.

Objekt: Paide linnus

Töö: läänetorni osaline konserveerimine
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 200 000 (100 000 Paide linnalt)
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Paide ordulinnus rajati hiljemalt 1265. või 1266. a. 14. sajandi I poolel rekonstrueeriti see konvendihoonetaoliseks linnuseks. Tõenäoliselt 16.saj. keskpaiku kindlustati linnuse välisnurgad bastionitega. Veel 17. sajandi alguses oli linnusena arvestatav. Teise maailmasõja alguses lasid taganevad Nõukogude väed peatorni õhku, mis taastati 1990-93. Alates 1985. a. toimuvad arheoloogilised kaevamised ja konserveerimistööd.

Objekt: Türi kirik

Töö: torni kiviosa restaureerimine, tornikiivri värvimine, akende ja ukse restaureerimine
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 489 000 (1999), 378 000 (2000)

Keskaegsele kirikule liideti neogooti vormides rikkalikult liigendatud läänetorn 1867. aastal (arh. J. G. Mühlenhausen). Tornikiiver hävines mürsutabamusest 1944. a., ulatuslikult purunesid kiviosa lõuna- ja idakülg. Kiiver taastati 1960. aastate lõpul. 1996. a. alustas restaureerimistöödega OÜ Frantsiskus. Ehitati konsooltellingud, parandati ja kaeti nurgatornid, kiviosa ülatsoonis eemaldati tsementkrohv ja alustati krohvimist. Töid jätkas OÜ Rändmeister 1999-2000.


Põhiliselt murdpaest torni kiviosa ilmestavad üksikud raidkividetailid: karniisid ja portaalinišši ümbristus, samuti nurgatornikesed, millest säilinud vaid üks. Pindade lõplik liigendus anti juba alglahenduses krohviga - raamistati nišid, friisitsoonid ja astmeliselt taanduvate tugipiitade nurgad. Esimese värvilahenduse kohta on andmed ülinapid. Teine, kontrastil põhinev lahendus (arvat 19. ja 20. saj. vahetus) sai aluseks nüüdsele rekonstruktsioonile. Selles ladestuses lisandusid tähelepanuväärsete detailidena maalitud petikaknad põhja- ja lõunakülje suurtes niššides (säilinud vaid põhjapoolne, konserveerimine pooleli). 1940. aasta paiku tehti ulatuslikke krohviparandusi õhukese, ülitugeva tsementkrohviga, mis hilisemas pikas katuseta situatsioonis põhjustas suuremahulist kivimurenemist. Põhiliselt määrasid kiviosa restaureerimiseelse seisukorra siiski sõjapurustused ning järgnenud hädataastamised. Näiteks lõuna- ja idakülje hävinud müüriosa täideti pae ning sügavate armeeritud tsementsegu-plommidega; Karniisid, friisid, nišipaled ja kolm nurgatorni taastati profiile moonutades külmakindluseta tellisest, tehti ulatuslikke tsementkrohviparandusi. Lisandusid ebakvaliteetsed plekk-katted ning 1990. aastate alguseks oli torn muutunud osaliselt varisemisohtlikuks, vana lubikrohv aga valdavalt säilitamiskõlbmatuks. 


Ootamatult suureks kujunes ettevalmistustööde maht. Eemaldati kogu tsementkrohv (140 m2) ja sõjajärgsed müüriparandused lõunakülje kahel ülemisel astmel (10 m3). Viimasega seoses tuli lammutada ka hulk betooni ja purunenud tellistega modelleeritud detaile: kaks karniisilõiku, kaks friisitsooni, samuti tugipiitade astmepealseid ning kellakorruse niššide aluseid. Raidkivikarniiside ja tugipiitade taastamiseks kasutati Kaarma dolomiiti, niššide silluskaartel Aseri käsitsivormitud tellist ning seinapindade parandused tehti Mündi karjääri paega. Varasem lubikrohv oli enamuses destruktiivne ning eemaldati, säilitada õnnestus vaid põhjakülje petikaknaga nišši krohv. Müüri- ja krohvitööd tehti lubimördiga (1:3), värviti isevalmistatud lubivärviga. Värvilahendus - teise viimistlusladestuse rekonstruktsioon - põhineb ajaloolisel graafikal ning vähestel objektilt leitud jälgedel. Tugipiitade astmed, karniisipealsed ja niššipõhjad kaeti tsingitud plekiga, uuendati ka pikihoone katuse ja torni ühendussõlm.
Kolm rekonstrueeritud nurgatorni krohviti ja värviti, ainuke algkujul raidkivist säilinud torn puhastati, vuugiti ning eksponeeriti. Tornikiivri ebapüsiv raudoksiidvärv eemaldati mehhaaniliselt, plekk pesti ning värviti kahekordselt (Tikkurila Panssaripesu ja Panssarimaali, toon M 134). Vaskplekist tornikukk ja kuul restaureeriti (meister Rein Mõtus). Kuul kaeti lehtkullaga, kukk värviti ja osaliselt kullati (värvilahendus ebaajalooline, autor Urmas Puhkan). Torni aknad ja uks restaureeriti OÜ Rändmeistri puutöökojas Tallinnas.

LÄÄNEMAA

Objekt: Haapsalu piiskopilinnus

Töö: piiskopilinnuse kasemati konserveerimine
Teostaja: OÜ Resteh
Maksumus: 192 701 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Haapsalu piiskopilinnus oli Saare-Lääne piiskopkonna kapiitlilinnus, linnus rajati neljas etapis 13.-17. sajandil. Linnus sai raskesti kannatada Livi sõja ajal, suured ümberehitused leidsid aset Rootsi ajal.


Töid alustati sissepääsu avamisega, mis toimusid arheoloog Kaido Sipelga järelvalve all. Väljakaevetööde käigus selgus, et kasemati algne sissepääs oli lammutatud, kuid vundamendid osaliselt säilinud. Peale kasemati suudme avamist ning välikaevamiste lõpetamist alustati siseruumi (kasemati) vabastamist hilisemast prahist ja ~20m pikkusel lõigul pinnasega täidetud osa tühjendamist. Pinnase väljavedamisel ja suudme väljapuhastamisel leiti hulgaliselt loomade sarvi. Peale kasemati käigu avamist leiti põhjaküljelt kaaravad, mis hiljem konserveeriti ning jäeti avatuks. Kaarte eksponeerimiseks need kindlustati ja rajati üks raudbetoonsillus.


Sissepääsu parempoolse varingu piirkond puhastati ja eemaldati varisemisohtlikud võlviosad. Peale varingu ja pinnase eemaldamist ava kindlustati. Avamisel selgus, et kasemati lõunapoolsel välisküljel on säilinud kasemati võlvist varasem müüriosa, mis on paralleelne ringmüüriga.
Konserveerimistöödel kasutati lubimörti 1:3. Lubi toodi Saaremaalt ning liiv Tallinna Männiku karjäärist. Puhastatud ja konserveeritud kasemati tuulutamiseks rajati selle lõppu ventilatsiooni väljatõmbetoru. Kasemati sissepääs suleti metallväravaga.

Objekt: Haapsalu linnusekirik, ristimiskalbel

Töö: Haapsalu linnusekiriku katuse remont, ristimiskabeli ventilatsioon
Teostaja: OÜ Resteh
Maksumus: 60 554 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Linnusekiriku pikihoone katuse altaripealsel katuseharjal olev raiddetail oli ära nihutatud ja lõhkus vaskplekk katust. Remondi käigus nihutati raiddetail pika ning sarikate peale tehti ringhooldustrepikäik liikumiseks.


Ristimiskabelisse rajati lokaalventilatsioon võlvi tipus olevasse avasse ja eemaldati puupakk, mis sinna oli löödud ning paigladati ventilaator.

Objekt: Hanila kirik

Töö: kooriruumi katuse restaureerimine
Teostaja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 365 800 krooni

Lääne-Eesti vanimaid ja mõjusamaid sakraalhooneid ehitati Liivi ordu algatusel tõenäoliselt peale 1260. a. Ühelööviline kahe võvikuga pikihoone ja kitsama 4-nurkse koori ja käärkambrita kirik järgib Saare-Lääne piiskopkonna trraditsioonilist kirikutüüpi. Tugipiilarid ja torn lisati 1857-59. a. Kiriku senine, 140 aastat vana kiltkivist katuse ekspluatatsiooniaeg oli läbi – kiltkivist katuse iga on 100 aastat. Esiteks eemaldati vanad kiltkivid, seejärel proteesiti katuse kandekonstruktsiooni, kattelaudist, koriruumi karniisi ning pikihoone idaviilu karniisi. töid jätkati kiltkivide tagasipanekuga koos ruberoidiga, karniiside värvimisega ning lõpetuseks parandati veidi pikihoone plekkkatet.

LÄÄNE - VIRUMAA

Objekt: Rakvere linnus

Töö: varemete II järjekorra remont-, restaureerimistööd, konvendihoone edelanurga katusetööde I järk
Teostaja: AS Rakvere Restauraator
Maksumus: 235 000 krooni
Projekt ja järelvalve: AS Restor

Muinas-Viru suurimad linnuseid rajati hiljemalt 12. sajandi alguses, 14. sajandil hakati välja ehitama pealinnust, tööd kulmineerusid 16. sajandi I poolel, 16. sajandi II poolel rajati bastionid ning tehti rida ümberehitusi. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05). Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses 1901-02; 1975-87 viidi läbi uurumistööd, alates 1975. on linnust ka konserveeritud.

PÕLVAMAA

Objekt: Põlva kirik

Töö: katuse paikamine
Teostaja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 55 780 krooni

Tõenäoliselt 15. sajandi lõpul püstitatud kirikust pole suurt säilinud. 17. sajandi alguses oli kirik varemeis, 1649. aastaks taastatud. 1841-44. a. rekonstruereiti (ehitusmeister Fr. Hess Lemsalust).


Tööde käigus proteesiti põhja- ja lõunapoolse neelu katusekatte ning taastati need, paigati veekindlaks nii põhja- kui ka lõunapoolsed katusepinnad. Veetihedaks muudeti ka idaküljes asuv korsten, mille ümbrus eelnevalt lahti võeti. Samuti muudeti vettpidavaks käärkambri katuse ja ja katuse ning seina ühendus ning kinnitati ristilöövi viiluplekid

RAPLAMAA

Objekt: Rapla Maarja Magdaleena kirik

Töö: tornide ning käärkambri katuse ehitus ja renoveerimine ning tornide akende ja luukide vahetus
Teostaja: OÜ Argostel
Maksumus: 300 000 krooni (lisaks koguduse ja linnapoolne finantseerimine)
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu

Rapla Maarja Magdaleena kirik on tõenäoliselt kolmas ehitis sel kohal. Praeugune kirik ehitati 1899-1901. a. (arh. R. M. v. Engelhardt, osalised muudatused arh. A. v. Howen); on Eesti maakirikute hulgas suurimaid. Kujundus lähtub mõneti Tallinna Kaarli kirikust. 


Rapla kiriku tornikiivrite renoveerimis-restaureerimistööd viidi läbi OÜ ARGOSTEL ja Rapla Maarja-Magdaleena kiriku koguduse juhatuse vahelise lepingu alusel. Tööde finantseerimine toimus lisaks Muinsuskaitseinspektsiooni poolt eraldatud vahenditele ka koguduse ja paljude sponsorite poolt eraldatud vahendite arvelt.
Lõunapoolse torni edelanurga tugipost, alustala ning pikitala olid puidumädanikust kahjustatud ja vahetati välja.


Põhjapoolsel tornil oli analoogselt lõunatornile mädanikust kahjustatud edelanurga tugipost, alustalad ja pikitalad, tornikiivri teise tasandi horisontaalvöö lõunapoolne lõik oli mädanikust kahjustatud ja uuendati. Samuti uuendati tornikiivri kolmanda tasandi horisontaalvöö lõunapoolne lõik, mis oli mädanikust kahjustatud. Põhjatorni tonikattes esinevate kahjustuste tõttu oli kandekonstruktsiooni lõunapoolne külg märgunud.
Põhja- ja lõunatorni renoveerimistööde käigus vahetati välja kõik mädanikust kahjustatud puitelemendid. Torni karkassi ristlõike põhimõõtmed on 150x200mm ja alumisel ringtasandikul 180x180mm. Kõik surve- ja tõmbejätkud tehti pool-poolega ja kasutati kroomitud polte. Kasutatavad poldid olid läbmõõduga 16mm, vahekaugus piki kiudu 120mm, risti kiudu 55mm ja risti kiudu servast 50mm. Müürilatid ankurdati torni nurkadest keemiliste ankrutega. Kõik puidu jätkud, uus puit ja müripealsed töödeldi Sadolinis valmistatud tõrjevahendiga “IMPRA”. Torni katteks kasutati tsingitud tahvelplekki suurusega 630mmx100mm. Torni tippu jäeti tuulutuspilud. Kuna müürilattidele tehti lõikena proteesimisi ning uuendati tugipostide otsi, paigaldati mõlemale tornile neli tõmbankrut.

Objekt: Sutlema mõisa väravahoone

Töö: tornikiivri taastamistööd
Teostaja: AS Projekt E
Maksumus: 184 94 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ Elu & Keskkond

Sutlema mõis on ainulaadne barokkansambel (osaliselt säilinud) 18. saj. IV veerandist.


Aruanne kajastab Sutlema mõisa väravatorni restaureerimistööde teist etappi.


Esimene etapp, väravatorni müüride restaureerimistööd, teostati Projekt-E AS poolt 1999. a. Elu & Keskkond OÜ järelvalve all. Esimese etapi tööde käigus olid restaureeritud hoone müürid ja uuendatud karniis müüri peal. II etapi töid alustati laetalade paigaldamisega, millele löödi altpoolt tihe laudis. Laudisesse jäeti luugiga kaetud ava katusealusesse pääsemiseks. Seejärel pandi torni jalamil, maapeal kokku tornikiivri karkass. Konstruktsiooni põhiroobid valmistati liimpuidust ( teostaja Rello Puit OÜ ). Valmis tornikiivri karkass, tõsteti kraanaga kohale ja kinnitati. Seejärel alustati katuse kattetöödega. Katusekatte osas tehti Muinsuskaitseinspektsiooni poolt muudatus ja asendati kimmlaast katusekate tsinkplekist kattega. Tornikiivri tippu paigaldati projektdokumentatsioonis ettenähtud kujul tuulelipp. Katusealuse müüripealsed sarikatevahelised avatud osad kaitsti raabitsvõrguga sissetungivate, pesitsuspaika otsivate lindude eest.

SAAREMAA

Objekt: Pöide kirik

Töö: kiriku põhjakülje väljakaevatud müüristike konserveerimine ja sadevete tõkestamine kirikusse pääsemiseks
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 148 000 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H.Uuetalu

Pöide Maarja kirik on Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline sakraalhoone, mis paikneb samanimelise ordulinnuse S-küljel vana kivikiriku kohal. Algkirik valmis tõenäoliselt 1230. aastail, kirikut pikendati 13 saj. IV v., torn pärineb 15. sajandist. 1940. a. süttis kirik pikselöögist. Pöide kiriku restaureerimisega on suuremate vaheaegadega tegeletud juba aastakümneid. 1958-60. taastati katused, 70. ja 80. aastatel keskenduti kiriku pikihoone katuse ja torni vahelagede taastamisele. Töid tegi Saaremaa Restaureerimisvalitsus (J.Mitt). 


90. aastate algul jätkati töid SRV-st välja kasvanud firma Reno poolt. Muinsuskaitse Seltsi suvemaleva jõududega eemaldati liigne pinnas ümber kiriku ja asuti sadevete isolatsiooni tegemisele. Reno poolt ehitati tellingud kiriku pikihoone ja torni krohvimiseks. Seejärel tööd peatati tõenäoliselt finantseerimisprobleemide pärast.


90. aastate alguseks kujunes välja Pöide kogudus, mis hakkas ilmutama järjest suu- remat huvi kiriku remontimise vastu, et seda vähemalt osaliselt kirikuna kasutada. See oli oluliseks tõukeks restaureerimistööde jätkamisele kirikus. Seekord juba rõhuasetusega kiriku kooriruumile ja käärkambrile, eesmärgiga need osad kirikust kasutusele võtta. 1994. aastal tegi mõningaid tõid kirikus AS Pöide Ehitus, kelle poolt taastati kiriku käärkambri põrand, tehti valmis käärkambri ja trepikäigu uksed, juhusliku materjaliga täideti kooriruumi põranda augud ja asuti ka altari remontimise kallale. Kahjuks selgus ,et selle firma jaoks on Pöide kirik liiga keeruline objekt ja seepärast sõlmis Riigi Muinsuskaitseamet lepingu Pöide kiriku restaureerimistööde jätkamiseks firmaga AS Vanad Kirikud (praegune O/Ü Frantsiskus).

Objekt: Karja kirik

Töö: katuse avariiremont/pikihoone keraamilistest kividest katusekatte remont
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 22 228 kr.

Karja kirik valmis tõenäoliselt 13. saj. IV v. või 14. saj. algul ning on skulptuuririkkaim gooti stiilis maakirik Baltikumis. Kannatas Jüriöö ülestõusus 1343. a. Arvatavasti 18. saj. ehitati S – portaali ette eeskoda. Restaureeriti H. Kjellini juhtimisel 1923-25.


1980. aastatel paigaldatud keraaamilistest S-kividest katusekate on sarnaselt mitmetele selle perioodi tööle suures osas lagunenud. Plaanitud paarisaja katusekivi vahetus muutus töö käigus kiriku lõunakülje katuse ümberladumiseks. Seejuures säilitati vanadest tugevamad ning asendati 1300 kivi. Põhjaküljel ja käärkambril asendati üksikuina 200 kivi.


Asenduskivi sorteeriti Kuressaare kohtumajalt maha võetud materjalist. Parandati ka katuse ja viilude läbijooksnud ühendussõlmed.

Objekt: Kaarma kirik

Töö: uuringud
Tellija: Muinsuskaitseinspektsioon
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 23 000 kr.

Lääne-Eesti suurimaid ja kujundusrikkamaid sakraalhooneid rajati arvatavasti peale saarlaste ülestõusu mahasurumist 1261. a., 15. saj. püstitati nelinurkne torn, 15 saj. II v. võlviti pikihoone uuesti ja muudeti kirik kahelööviliseks.


Kaarma kiriku keskaegse dekoori uurimisega on tegeletud eelnevalt kahel korral. 1969. a. ja 70-ndate algul toimus kirikus restaureerimine Moskva restauraatori V. Filatovi juhtimisel. Siis teostati seinapindadel ulatuslikud avamised võimalikult kõigi dekoorielementide leidmiseks. Selle tulemusena eemaldati seintelt pealmised lubiviimistluskihid ja hilisemad krohviparandused. Seinte alumine tsoon krohviti uuesti, seinad valgendati. Dekoorifragmente täiendati ulatuslike rekonstrukt- sioonidega, kõik leitud fragmendid eksponeeriti.


Teine uuringute etapp (1992-94) keskendus kvaadridekoori elementide põhjalikule kirjeldamisele eesmärgiga luua ettekujutus algsest dekoorisüsteemist.


2000. a. aset leidnud uuringute eesmärgiks oli kiriku ajalooliste krohvide, värvikihtide ja maalingute võrdlev analüüs, suhtelise kronoloogia selgitamine, seisukorra määramine ja restaureerimisprogrammi koostamine. Uuringud viis läbi konservaator Eva Mölder, konsulteerisid konservaator Ingrid Hemgren (Rootsi), kunstiajaloolased Anneli Randla ja Juhan Kilumets.

Objekt: Ruhnu puukirik

Töö: seisukorra ülevaatus
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 4 248 kr.

Ruhnu Maarja-Magdaleena kirik on vanim säilinud puitehitis Eestis ning ehitati 1643-44, 18. saj. Keskel (tõenäoliselt 1755) ehitati madala barokse torniga eeskoda, 1851. aastaks ehitati koori põhjaküljele käärkamber ning seinad kaeti laudvoodriga.


Fikseeriti kiriku tehniline seisukord ning esitati konserveerimistööde programm lähiaastateks. Kirik pildistati (Peeter Säre).

Objekt: Püha kirik

Töö: lääneosa põhjakülje kontraforsi avarii-restaureerimistööd
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 38 232 kr.

Katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik rajati tõenäoliselt 13. saj. II p. Ajutine puust pikihoone asendati arvatavasti 14. saj. II p. kiviehitisega. Kirik põles Liivi sõjas 1576.a. ja taastati 1603. a. paiku. Tollest ajast pärineb ka massiivne torn, praegune kiiver pärineb 1924. a. 


Liivi sõja aegses tulekahjus kannatanud kiriku müüristikku on korduvalt parandatud. 1999. a. varises osaliselt lääneviilu lõunalõigu ilmselt 1920. aastatel tehtud parandusladu ning põhjaosas oli tekkinud avariioht. Mõlemas tsoonis demonteeriti irdunud voodermüüritis kokku 4 m3 ulatuses ja taastati ankurdusega. Pikihoone loodenurgal asendati kolm nurgakvaadrit, samuti puhastati ja täideti tühjenenud vuugid kogu lääneseina ulatuses.

Objekt: Muhu kirik

Töö: katuste pikihoone, kooriruumi, koorilõpmiku ja lõunaeeskoja kimm- ja laudkatuste tõrvamine puutõrvaga
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 252 000 kr.

Muhu kiriku näol on tegemist tüüpilise Saare-Lääne piiskopkonna sakraalehitisega. Puust esikirik ehitati tõenäoliselt pärast 1233. a. Kirik valmis kolmes etapis, II ehitusetapil esikirik lammutati. 1941. a. kirik põles, katused taastati 1957. a.


Kooriruumi ja pikihoone katuste kimmid (eelnevalt Pinotexis leotatud) paigaldati 1989. a. 1993/94 kaeti lõunaeeskoda ja põhjakülje tugipiit laudkatustega ning kõik katusepinnad tõrvati. Katuste pindala 970 m2.
Kimmide seisukord oli üllatavalt hea. Asendada tuli üks, paarkümmend läbivate pikilõhedega kimmi olid tihendatavad. Lõunaküljel oli tõrv täielikult erodeerunud, kuid maltspuidu kadu polnud kuigi märkimisväärne. Põhjaküljel osaliselt säilinud tõrvakihti iseloomustas pulbristumine ja nõrk side aluspinnaga, kogu katusekülge kattis jõuline rohevetikas. Lõunaeeskoja katuselauad olid tugevalt kõmmeldunud ja paiguti lõhenenud. 


Esimese järgus tõrvati apsiid ja kooriruum, seejärel pikihoone lõunakülje idapool, eeskoda, pikihoone põhjakülje idapool ja läänepoole lõunakülg. Läänepoole põhjakülje tõrvamist raskendas vihmane suvi, mistõttu juuli teisel poolel tööd peatati ning augustis oli võimalik jätkata vaid viiel päeval. Soodsaimaks osutus september. Ka oktoobri esimene dekaad oli suhteliselt kuiv, kuid segama hakkas õhuniiskus ning öise ja päevase temperatuuri suur vahe. Viimasest tingituna võis tõrvamisega alustada alles keskpäeval ning töötada 4-5 tundi. 


Lõunapoole katused puhastamist ei vajanud, kuna puudusid lahtised tõrvajäägid, samuti rohevetikas. Pinnad kaeti kahekordselt männitõrvaga (vahekord: 60% tõrv, 40% linaõli). Tõrv kuumutati propaanipõletil ning kanti pinnale 40 - 50 kraadisena. Põhjakülje tööd algasid pindade puhastamisest. Vana ebapüsiv tõrv eemaldati terasharjaga. Tähtis oli rohevetika tõrje vabastamaks puidu pealispinna poore. Kasutati atsetooniga kuivatamist ja harjamist, mis andis hea tulemuse. Tõrvamisel oli otsustavaks puidu niiskussisaldus. Lõunaküljel piisas ideaalse tõrvamisvalmisaluse (niiskusega kuni 15%) saamiseks ühest sajujärgsest kuivast ja tuulisest kuivamispäevast. Põhjapoolel võttis kuivamine isegi suvel kaks-kolm päeva, oktoobris jäi aga pinna tõrvamiseelne niiskussisaldus 20 % ringi. Aluste erinevused on selgelt nähtavad. Kuivemad ja ühtlasi suurema imavusega pinnad on matid - seal imendus tõrv peaaegu täielikult. Niiskem alus (põhjakülje läänepool) on seevastu läikiv, sest tõrv ja linaõli jäid rohkem pinnale moodustades glasuurja pealise - suurepärase kaitsekihi (korraliku nakke eeldusel).


Tugipiida laudkate tõrvati kolmekordselt. Lõunaeeskoja kõmmeldunud katuselaudade servad kinnitati täiendavalt kruvidega, lõhed täideti kriidist ja tõrvast valmistatud kitiga. Kellakatuse kimmkate tõrvatakse 2001.

TARTUMAA

Objekt: Tartu Jaani kirik

Töö: pikihoone kesklöövi vahelae, katuste, tornikiivri, kooriruumi katuse jne. ehitamine-restaureerimine
Teostaja: OÜ Wunibald ehitus
Maksumus: 4 200 000 krooni (lisaks Tartu linna eelarvest 400 000 krooni)
Projekt ja järelvalve: ARC Projekt

Põhja-Euroopas unikaalset, rikkaliku terrakotaplastika ja erandliku kõrgseina-kompositsiooniga kirikut mainitakse esimest korda 1323. a. 14. sajandi II poolel valminud väliskujunduses domineerib võimas torn. 1708 .a. hävinesid kesklöövi ja koori võlvid ning torni ülaosa. Kiriku taastamisel muudeti kesklööv madalamaks, koori kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega, lisati mitmed jurdeehitised ja kabelid. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti interjöörid klassitsistlikus laadis. Kirik põles 1944. a. Kirikut taastatakse alates 1993. a.


2000. a. töid alustati projekteerimis – uurimistöödega - arhitektid U. Tiirmaa, L. Ehman, konstruktor H. Uuetalu. Kindlustati ja taastati lõuna külglöövi kaar ja võlvkonstruktsioonid. Kesklöövis taastati tornipoolne lääneviil punastest tellistest koos võlvitud ukseavade ja petikute taastamisega kõrgusmärgil 54,25 - 63,393, tehti piilarite puittugistuste demontaaź, käsitsi hööveldati puitlagede liitmetalad ja tehti montaaź tapp- ja punnühendustega emataladele. Hööveldatud laelauad kanditi käsitsi ja paigaldati liitmetaladele. Talavahed ehitati kinni. 


Käärkambris remonditi ja taastati keldri seinu ja võlve, lõuna külglöövis kindlustati ja taastati kaar ja võlvkonstruktsioone (I-IV võlvik).
Torni põhja- ja lõunatahkude sisseraided ehitati kinni punastest tellistest ning korrastati torni lõunatahu dekoor. Punastest tellistest tehti lõuna kõrgseina akende sisevooder. Koori katus kaeti osaliselt vaskplekiga, paigaldati tuulelipp, ehitati välja ja paigaldati vihmaveesüsteem. Samuti toimus terrakotade hoidla remont.

Objekt: Tartu Jaani kirik

Töö:lõunakõrgseina taastamistöödel sekundaarsest müüristikust leitud poolskulptuuride fragmentide inventariseerimine
Teostaja: Eve Alltoa, Krista Ivask
Maksumus: 200 000 krooni

Tartu Jaani kiriku S-kõrgseina taastamistööd algasid 1997. a. alguses. Provisoorse katte ning pudeda müürikihi eemaldamisel leiti müüritäitena kasutatud purunenud poolskulptuuride fragmente. Kokku leiti 29 poolskulptuuri osa, samal aastal leiti kaks peaskulptuuri ja üks konsool ja 1998. a. üks poolskulptuuri fragment. 2000. a., kui asuti korrastama lõunakõrgseina valgmiku aknaavasid ja –laudu, tuli päevavalgele veel 18 fragmenti. Kõik leiud vajasid inventariseerimist, selle eelduseks oli leidude puhastamine sekundarsest mördist. Töö käigus inventariseeriti ja puhastati esialgselt 51 leidu ehk 39 skulptuuri osad. Hinnaliseks väärtuseks kõnesolevate leidude juures on hulgaliselt säilinud värvifragmendid. Mitmed restaureerimistööd nagu konserveerimine, kokku liimimine ja pragude täitmine vajavad tegemist tulevikus.


2000. a. on kiriku kesklöövi mõlemad fassaadid tastatud ja poolskulptuuride friis petikutena markeeritud. Kummalgi küljel võib taastatud kujul kokku lugeda á 66 poolskulptuuri positsiooni. Torni läänefassadil on 22, põhja- ja lõunafassaadil á 22 positsiooni. Torni lõunaküljel jätkus poolskulptuuride friis ka torni idaküljele, kuhu mahtus üks skulptuur. Tõenäoliselt toimus friisi jätkumine analoogselt ka põhjaküljel – nii võime opereerida suurusjärguga 2000.


Põhiosa 1997-2000 leitud skulptuuride fragmendid on enamikus Tartu Jaani kiriku skulptuuride klassifitseerimisel ja inventariseerimisel kasutusele võetud nimetuse poolskulptuuride osad. Poolskulptuuride nimetuse leidmisel võib olla tegemist kahe põhjusega. Esmalt puuduvad poolskulptuuridel täies inimpikkuses kujutatud figuurist alati jalad, s.t. figuur lõppeb alati draperii või voldistikuga. Teiseks on poolskulptuuride kolmas mõõde - sügavus oluliselt väiksem kui teistel Jaani kiriku skulptuuridel, mistõttu poolskulptuure kohati ka reljeefideks on nimetatud. Ühe keskmise poolskulptuuri mõõtmed on ca 350 x 350 x 160 mm, kuid need mõõdud võivad varieeruda kuni mitme sentimeetri ulatuses. Poolskulptuurid kannavad kõik linti (algselt ilmselt tekstilinti) vasakul või paremal õlal, linti toetab/hoiab sama külje käsi ning lint kulgeb diagionaalselt üle keha. Vastatavalt siis parema või vasaku s.t. vaba käe nimetissõrm osutab lindi suunas. Kõige enam on nende skulptuuride loomisel pööratud tähelepanu nende peade (s.t. nägu, soeng ja peakate) kujutamisele, üldkujul on antud rõivad, lint ja sageli ka käed. Aga on ka erinevusi esitatud kirjeldusest: näiteks on kahe käega linte hoidvaid kujusid jmt.

Objekt: Tartu keskaegne linnamüür

Töö: linnamüüri rekonstrueerimine
Teostaja: OÜ Wunibald Ehitus
Maksumus 1999.a. 399 985 krooni, 2000.a. 300 000 krooni
Projekt ja järelvalve: U. Tiirmaa - ARC Projekt

Tartu Keskaegse linnamüüri varemed on seisnud aastasadu (18 saj.) ilmastiku ja keskkonna saastatuse meelevallas ning nende taastamine on aeganõudev, kuna eesmärgiks on säilitada võimalikult palju vana müüri. Seega tuleb varemed hoolikalt puhastada, keskaegse maapinna kõrgus taastada ning n.ö. kleepida vanadele müüriköntidele külge uus kaitsev osa.
Kogu töö teostatakse lubimördil. Kuna lubimört kivistub 6-8 nädalat, siis on töid võimalik teostada ainult 3-4 kuud aastas ( ½ maist kuni ½ augustini).
Konserveeritava linnamüüri kogupikkus Laiast tänavast Munga tänavani on 130 meetrit ning heauskne soov müüri valmimisel koos vertikaalplaneerimise, haljastuse ja Müürivahe tänava valmisehitamisega oleks 2005 a. Hansapäevad.


1997.a. alustas konserveerimistöödega AS FIAAL, valides töölõigu pikkuseks 16,0m – töö ebaõnnestus ja tänaseks on müür lagunenud. 1999.a. alustas müüride konserveerimist OÜ Wunibald Ehitus, võttes töödeks 40,0m.


1999.a. leidis aset pinnase mahakaevamine käsitsi koos äraveoga. Ehitati puidust kaitsepiirid, taastati looduskivi müüritis ja kontraforss, restaureeriti müüritise välissein, likvideeriti seenkahjustused. Samuti puhastati käsitsi ja pesti olemasolev müür, müüri pind kaeti lubjavikiga ning toimusid kivimüüri vundamentide ja kontraforsside vundamentide jäänuste uurimised. Müüritisse puuriti augud, kuhu paigaldati roostevabast terasest ankrud, ehitati kontraforsside vundamendid maakividest lubimördil ning valmistati segumört; paigaldati tööaegsed varikatted. Kaitsmaks müüre ilmastiku eest kaeti sügisel müürid nn. koormakattega.


NB! 1999 aasta suvi oli erakordselt soe ja päikesepaisteline, seetõttu toimus ka segumördi kiire tahkumine.


Aprillis, enne tööde alustamist võeti talvised kilekatted pealt ning selgus, et talvekahjustused olid vaid pealmise kivirea vuukidel. Tööde alustades puhastats irdunud segu ning vuugid täideti uuesti.
2000.a. taastati looduskivist müüritis ning selle välissein restaureeriti. Müüritisse puuriti augud ning paigladati roostevabast terasest ankrud. Ehitati puidust tellingud, ja taastati looduskividest müüritis ning müüritise välissein restaureeriti, taastati kontraforss.


Lepingumahus olevad tööd lõpetati 15 juulil. Oktoobris talveks ettevalmistustöid teostades kogeti, et suvel laotud müür ei olnud korralikult kivistunud (segumört on pehme ja vuugid ei ole valged), kuna 2000 aasta suvi oli väga vihmane ja päikesevaene. Tõenäoliselt tuleb 2001. aasta kevadel vuukimistöid korrata.

Objekt: Kärkna vesiveski

Tööd: vesiveski ja kloostri vallikraavide mõõdistamine
Teostaja: OÜ Ehitusmaa

VALGAMAA

Objekt: Otepää kirik

Töö: põhjakülje ukse ja valgmiku ning ühe ukse restaureerimine
Teostaja: OÜ Wunibald Ehitus
Maksumus: 150 000 krooni
Projekt: OÜ Frantsiskus, 1998
Järelvalve: OÜ Frantsiskus

Keskajast on teateid mitmetest sakraalehitistest Otepääl. Korduvalt sõdades kannatanud ning seejärel taastatud ja rekonstrueeritud Maarja kiriku varasem kujunemislugu on teadamata. Praeguse kirikuhoone vanim osa on 1860. a. valminud torn ja osaliselt läänesein. 1889-90 ehitati uus, ilma iseseisva kooriruumita pikihoone, millele lisandub käärkamber (arh. R. Guleke).


Lepingumahtu haarati kaheksa suurt akent, sellest kuus akent pikihoone lõunaküljelt. Aknaraamid demonteeriti 2-3 kaupa, ava kaeti ajutiselt vineerist kilpidega ning raamid toodi Tartus asuvasse puidutöökotta, kus nad restaureeriti ning viidi seejärel Otepääle tagasi.


Nii roosaknad kui peauks olid armetus olukorras, akendel ei olnud säilinud originaalklaase ja ornamente, seepärast tuli töökojas kasutada arhotekt Tõnu Parmaksoni abi, kes määras vitraaźide värvitoonid ja medaljonide kuju
Esimesena leidis aset aknaraamide demontaaź, märkimine, avade ajutine katmine vineerist kilpidega ja transport töökotta. Aknaraamid puhastati kitist, vanast värvist, klaasitükkidest. Raamid restaureeriti, värvimiti linaõlivärvidega ja klaasimine linaõlikitiga. Seejärel transporditi raamid Otepääle ja paigaldati kirikusse ning lisati kinnitused, haagid, käepidemed. Lõpetuseks puhastati akna lengid vanast värvist, restaureerimiti ja remonditi.


Restaureeriti ka peauks ja ukse kohal olev aken.


2000.a. tööde teostamise juhendiks oli oü Frantsiskus poolt koostatud “Otepää Kiriku akende restaureerimistööde kirjeldus” AD 1998a. Lepingumahtu haarati küljeuks, küljeukse pealne roosaken ja üks suur aken. Restaureeriti küljeukse aken ja uks, küljeukse pealne roosaken, valmistati ja paigaldati tinaühendustega medaljonid. Samuti restaureeriti suur aken ning valmistati ja paigaldati tinaühendustega medaljonid.

Objekt: Hargla kabel:

Töö: restaureerimine
Teostaja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 29 000 krooni

Arvatavasti 1781. a. valminud, Hargla kalmistu loodenurgas asuv ruudukujulise põhiplaani ja kõrge punasest kivist telkkatusega barokkehitis kulus omal ajal Laanemetsa mõisa omanikele Wassermannidele.
Restaureeri,istööde käigus puhastati müürid kõlbmatust krohvist ja valmistati ette müüriparanduste kohad, tehti müüriparandused mördiga. Samuti konserveeriti kabeli uks linaõliga.

VILJANDIMAA

Objekt: Karksi linnusevaremed

Töö: eeslinnuse põhjatorni säilmete konserveerimise lõpetamine
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 100 000 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ H. Uuetalu 2000

Lõpliku kuju sai kivist eeslinnus 14. sajandi I poolel ja pealinnus 14. sajandi II poolel. Pealinnusest on järel vaid mõned müürijäänused, suhteliselt palju on järel eeslinnuse müüre ning hästi on säilinud madal, kuid pidev ringmüür.
1999. a. konserveeritud põhjatorni loodesein kaeti erinevalt linnuse muudest müüripealsetest varikatusega. Eesmärgiks oli leida hoolduskuludelt odavaim lahendus, arvestades tsooni suhteliselt suurt kõrgust (11m). Puidust katusekandmik kinnitati müüripealsele keemiliste ankrutega ning kaeti tõrvatud kolmekordse männilaastuga. Torni kaguseinal lõpetati müüri konserveerimistööd.

VÕRUMAA

Objekt: Võru Katariina kirik

Töö: tornikiivri puitkonstruktsioonide proteesimine ja uue vaskplekist katusekatte ehitamine
Teostaja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 399 400 krooni
Projekt ja järelvalve: OÜ Frantsiskus

Kirik ehitati 1788-93 vastasutatud kreisilinna arhitektuurilise dominandina turuväljaku äärde. Barokisugemetega varaklassitsistliku hoone projekteeris oletatavasti arhitekt Chr. Haberland Riiast.


Originaal plekk kate (väikeseformaadiline tinatatud plekk mõõtmetega 25 X 30 cm) oli aegade jooksul eriti põhjaküljel tugevalt kannatada saanud ja juba varasematel aegadel remonditud. Tahvlite valtsid olid kohati lahti või läbi roostetanud, kinnitusklambrid puruks. Varasemate remontide käigus oli uusi plekitahvleid vahele topitud ja lausa läbi pleki kinni naelutatud. Auklikuks oli roostetanud ka katuseluugi augu raami kattev plekk. Katteplekk oli kaetud paksu pragunenud õlivärvi kihiga, mis ei kaitsnud enam plekki ilmastiku mõjude eest .


Sarnaselt katteplekile, oli ka puitkonstruktsioon kõige rohkem kannatada saanud torni põhjaküljel. Just seal olid nii laudise kui ka sarikate mädanikkahjustused kõige suuremad. Nagu varasem ehituskonstruktsioonide ülevaatus juba näitas, oli mädanikust oluliselt kahjustatud nii tornikiivri alumine raam, sarikate ja risttalastiku otsad kui ka -abitalad. Ka laudis oli kõige rohkem kahjustatud torni alumises osas. Torni ülemises osas ei olnud mädanikkahjustused probleemiks. Märgatavalt oli küll kahjustatud tala ots, millele kinnitusid rist ja muna, kuid ka see õnnestus kohapeal vajalikul määral tugevdada, ilma risti ja muna demonteerimata.
Lõikude kaupa tehti tornile täiesti uus alusraam ja asendati kõik sarikate otsad. Alumisel risttalastikul plommiti samuti kõik talade otsad ja asendati mõned mädanenud abitalad. Tornikiivri edelaküljel asendati ka ülemise ämbliku tasandil ühe sarika ca 3 meetrine lõik. Enamus torni kattelaudisest jäeti vana. Laudis vajas asendamist tornikiivri alumises osas, eelkõige räästatõstjate tsoonis. Kõrgemal piirduti üksikute parandustöödega. Kokku asendati ca 1/5 katuse laudisest. Alles jäid ka vanad torniluugid, mida tuli vaid veidi kohendada.


Kõik puidutööd tehti kvaliteetse õhkkuiva materialiga. Alusraami talad tõrvati müüripoolsetest külgedest ja isoleeriti kasetohuga. Kõik vana ja uue puidu ühenduskohad antiseptiti Deep Killiga. Talade jätkamisel kasutati vastavalt vajadusele kald- või pool–poolega tappimist. Ühendused kinnitati tsingitud raudpoltidega läbimõõduga 16mm. Puidutööde käigus ei korrigeeritud katuselaudise asendit ega üritatudki tornikiivri siilude ja süvarihvade kohati kõverikku joont õgvendada. 


Tornikiivri katmiseks kasutati Rootsi päritolu vaskplekki paksusega 0,5 mm. Plekk lõigati 25 x 30 cm suurusteks tahvliteks, mis ühendati vastavalt vajadusele 4 või 6 kaupa suuremateks paanideks. Valtside tihendamiseks kasutati naturaalse värnitsa baasil tehtud mastiksit. Pleki kinnitamiseks katusele kasutati samast plekist lõigatud klambreid ja vasknaelu. Paremini säilinud osa vanast katteplekist korjati kokku ja ladustati pikihoone pööningule.


Plekitööde käigus puhastati ka rist ja muna vanast värvist, krunditi tinamenninguga ja värviti naturaalse õlivärviga.

Objekt: Võru Ekateriina kirik

Töö: tornikiivri remont
Teostaja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 250 000 krooni
Projekt:OÜ Frantsiskus
Järelvalve: Sille


Apostliku õigeusu Jekateriina kiriku näol on tegu teise suurema ehitisega uue kreisilinna algaastaist. Klassitsistliku silueti ja detailidega 3-lööviline kirik ehitati 1806, projekti arvatav autor Liivimaa kubermanguarhitekt M. Schons.


Kiriku pikihoonel ja sellel oleval tambuuritornil oli suhteliselt heas olukorras tsink-plekk katus, mis pärines viimase sõjaeelsest perioodist. Katus vajas ainult korralikku puhastamist ja värvimist. Kellatorni plekk kate oli väga tugevate korrosioonikahjustsustega. Kohati oli see auklik ja valtsid olid purunenud. Torni katteplekki oli korduvalt suvaliste plekitükkidega väga primitiivselt paigatud. Torni konstruktsioon kohati suurte mädanikkahjustsustega ja vajas plommimist, täielikult vajas väljavahetamist 4 meetrit tornikiivri ülemist osa ja 5,5 meetrit emapuu ülemist osa. Eesti jaoks lausa tüüpilisena olid munal mitmed kuuliaugud, munasisene raam oli kahjustatud, rauast sepistatud rist vajas ainult puhastamist paksust korbatanud värvikihist ja uuesti värvimist.


Tornikiivri konstruktsiooni parandustöödeks tuli eemaldada kogu selle ülemine osa kuni ämblikuni, viimane kaasaarvatud. Alumises osas suudeti piirduda raamtalade ja sarika otste lokaalsete plommimistega, täielikult asendati ülemine ämblik ja ematala- ning sarikate ülemised osad. Sibula ja seeliku kaared jäid kõik vanad. Tornikiivri laudis vahetati välja umbes 50% ulatuses. Alumises osas tuli vahetada vaid üksikuid laudu, ülemises osas tehti praktiliselt uus laudis.


Pikihoone katusekonstruktsioonis plommiti hoone põhja küljel 12 sarika- ja tala otsad, mis olid oluliste putukkahjustustega või vara-sematel aegadel üsna oskamatult parandatud. Kõik parandused tornikiivris ja pikihoone katusekonstruktsioonis tehti kvaliteetse õhkkuiva puiduga. Jätkud ja plommid ühendati roostevaba kattega raudpoltidega läbimõõduga 16mm. Müüriga kokkupuutuvates kohtades isoleeriti puit kasetohuga. Müüripoolsed küljed tõrvati eelnevalt üle.


Tornikiiver kaeti vaskplekiga, alumine osa Vene päritolu 0,6mm paksuse plekiga. Torni ülemise osa puhul kasutati 0,5mm paksust Rootsi vaskplekki. Plekk lõigati käsitsi 25 X 30cm suurusteks tükkideks, mis ühendati seejärel vastavalt vajadusele suuremateks paanideks. Valtsid tihendati linaõlil baseeruva mastiksiga. Plekk kinnitati oma kohale samast plekist lõigatud klambrite ja vasknaeltega. Paremini säilinud osa vanast katteplekist ladustati kiriku pööningule. Need omavad museaalset väärtust, sest on pea 200 aastat vanad.


Rist puhastati vanast paksust värvikihist, krunditi tinamenninguga ja värviti õlivärviga. Kuuliaugud munas paigati ja lahti tulnud ribad joodeti uuesti kinni. Puhastustööde käigus leiti risti ja muna kinniti kannalt tõenäoliselt valmistaja meistrimärk. Muna seest leiti läbiroostetanud karp mitmete trükiste ja dokumentidega ning müntitega. Kõik leitud paberid anti Ennistuskotta “Kanut” nende konserveerimiseks. Mündid määras Ivar Leimus ja pärast muna restaureerimist paigutati need plekksepa poolt valmistatud uue karbiga oma kohale tagasi.

Objekt: Võru Ekateriina kirik

Töö: vundamentide uuringud, võlvi avariikindlustamine
Teostaja: OÜ Rändmeister
Maksumus: 15 987 krooni

Kiriku lõunapoolse pikiseina ja piilarite ootamatult intensiivse vajumise põhjuste selgitamiseks kaevati uurimisšurf pikihoone põrandasse. Fikseeriti nii välisseina kui piilari vundamentide konstruktsioon ja seisukord, mille põhjal koostas tugistamiseetepanekud projektbüroo Sille. Võlvidesse tekkinud praod puhastati ja kindlustati esmaselt altpoolt puitkiiludega pingestades.

PROJEKTID JA UURINGUD

HARJUMAA


Objekt: Tuuliku talukompleks
Töö: ettepanek Tuuliku talukompleksi muinsuskaite alla võtmiseks
Teostaja: AS AB Eek & Mutso
Maksumus: 9256 krooni

HIIUMAA


Objekt: Putkaste mõisa kuivati
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ DAGOpen
Maksumus:14 740 krooni

Objekt: Orjaku mõis ja park
Töö: detailplaneering, uurimine-projekteerimine
Teostja: OÜ DAGOpen
Maksumus: 28 816 krooni

Objekt: Kõrgessaare mõisa park
Töö: projekteerimine
Teostja: OÜ DAGOpen
Maksumus: 29 854 krooni

Objekt: Suuremõisa mõisa peahoone
Töö: uurimistööd ja arhitektuuriajalooliste eritingimuste koostamine
Teostja: OÜ DAGOpen
Maksumus: 66 316 krooni

IDA-VIRUMAA


Objekt: Narva Aleksandri kirik
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ H Uuuetalu
Maksumus: 39 530 krooni

LÄÄNEMAA


Objekt: Haapsalu linnus
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ H. Uuetalu
Maksumus: 39 570 krooni

LÄÄNE - VIRUMAA


Objekt: Rakvere linnus
Töö: uuringud-projekteerimine, järelvalve
Teostja: AS Restor
Maksumus: 25 000 krooni

Objekt: Ilumäe kabel
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ H. Uuetalu
Maksumus: 5000 krooni

PÄRNUMAA


Objekt: Koonga mõisa peahoone
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ Arcus Projekt
Maksumus: 20 060 krooni

Objekt: Tõstamaa kirik
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 15 200 krooni

RAPLAMAA


Objekt: Sutlema mõisa väravahoone
Töö: uuringud-projketeerimine
Teostja: OÜ Elu & Keskkond
Maksumus: 8680 krooni

VALGAMAA


Objekt: Sangaste mõisa peahoone
Töö: OÜ AB Kapiteel
Teostja: uuringud-projekteerimine
Maksumus: 47 000 krooni

VILJANDIMAA


Objekt: Õisu mõisa tallihoone
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: Sven Reiss
Maksumus: 2000 krooni

MITMESUGUSED


Objekt: Põltsamaa linnus
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ H. Uuetalu
Maksumus: 25 544 krooni

Objekt: Sargvere mõisa peahoone
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ AB Kapiteel
Maksumus: 12 000 krooni

Objekt: Tartu, Gildi 2 müür
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ ARC Projekt
Maksumus: 6939 krooni

Objekt: Märjamaa kirik
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 7900 krooni

Objekt: Eivere mõisa inventeerimine
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: AS AB Eek & Mutso
Maksumus: 6608 krooni

Objekt: Rapla pastoraat
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ AB Kapiteel
Maksumus: 32 000 krooni

Objekt: Koltsino kõrts
Töö: uuringud
Teostja: OÜ Elu & Keskkond
Maksumus: 10 200

Objekt: Võru Ekateriina kirik
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ PB Sille
Maksumus: 19 470

Objekt: Kihelkonna kirik
Töö: uuringud-projekteerimine
Teostja: OÜ Frantsiskus
Maksumus: 29 850 krooni

MUUD TÖÖD

Objekt: Nissi kirik
Töö: turvasüsteemi kavandamine, projekteerimine ja ehitamine
Teostja: AS Alarmtec
Maksumus: 20 723 krooni

Objekt: Võõpsu kirik
Töö: ruumide valvesüsteemi ja suitsuandurite paigaldus
Teostja: OÜ Fiider L.E.G.
Maksumus: 17 500 krooni

Objekt: Tahkuranna AÕK ja kirikumõis
Töö: valvesüsteemi väljaehitus
Teostja: AS Eltron
Maksumus: 19 839 krooni

Objekt: Pärnu Eliisabeti kirik
Töö: automaatse tulekahjuhäiresüsteemi väljaehitus
Teostja: AS Triger
Maksumus: 26 000 krooni

Objekt: Häädemeeste kirik
Töö: automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valvesignalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitus ning elektrisüsteemi ümberehitustööd
Teostja: AS Triger
Maksumus: 50 018 krooni

Objekt: Hageri kirik
Töö: turvasüsteemi kavandamine, projekteerimine ja ehitamine
Teostja: AS Alarmtec
Maksumus: 19 995 krooni

Objekt: Otepää kirik
Töö: valvesignalisatsiooni paigaldus
Teostja: OÜ Fiider L.E.G.
Maksumus: 11 440 krooni

Projekt: Pärnu, Riia mnt 6 elamu
Töö: välisukse restaureerimine
Teostja: AS Karmel RRE
Maksumus: 30 000 krooni

Objekt: Ruhnu puukirik
Töö: koitõrje
Teostja:Tiit Villemsoo
Maksumus: 9294 krooni