XX SAJANDI ARHITEKTUURI INVENTEERIMINE

2007.a. algatasid Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise projekt on laiem ja keskendub perioodile 1870-1991. Algdaatumiks on valitud Eesti arengut oluliselt mõjutanud raudtee rajamise aasta, 1991.aasta on piiriks, sest taasiseseisvunud Eesti arhitektuurile on vara anda muinsuskaitselist hinnangut.

Hoonete kaitsmiseks ja säilitamiseks on selle projekti raames välja pakutud neli väärtuskategooriat:

1. Riiklik muinsuskaitse (kultuurimälestiseks tunnistamine).
Rakendada kõige olulisemate ja paremas korras olevate unikaal- ja tüüpehitiste puhul. Muinsuskaitseamet koostab juhised ja uuringud elamualade ja hoonete kaitsmiseks. 

2. Kohaliku omavalitsuse miljööväärtuslikud hoonestusalad.
Suuremad alad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, ajastule iseloomulikud tervikansamblid. Kohalik omavalitsus saab kehtestada nõuded miljööalal planeerimiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. 

3. Andmebaasis (Kultuurimälestiste riiklik register) arvel olevad ehitised ja rajatised.
Hooned on arvel riiklikus Kultuurimälestiste registris ja kui neid miski ohustab, on võimalik nad kultuurimälestisena kaitse alla võtta. 

4. Dokumenteerimine.
Kui väärtuslikku hoonet kaitse alla võtta ei saa, siis tuleb ehitist kirjeldada, dokumenteerida, inventeerida.

Üldjoontes on töö planeeritud nii, et kogu materjal on läbi töötatud aastaks 2012 ja on olemas ülevaade Eesti 20. sajandi väärtuslikust arhitektuuripärandist.


NB! Dokumentidega on võimalik tutvuda ka Muinsuskaitseameti Arhiivis (Tallinn, Pikk 2 III korrus)