KUNSTIMÄLESTISEKS TUNNISTAMINE


Kunstimälestisteks võivad olla kujutava ja tarbekunsti teosed, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline või muu väärtus, näiteks maalid, skulptuurid, tekstiilid, klaasikunsti tööd, metallehistööd, puitehistööd, sepised, nahkehistööd.


Objekti kunstimälestiseks tunnistamise kriteeriumid   (välja arvatud orelid tervikinstrumentidena):

Objekti kunstimälestiseks tunnistamisel arvestatakse järgmise kaheksa kriteeriumiga, olulisim nendest on haruldus. Vajadusel ülejäänud kriteeriume omavahel kaaluda, on suurema kaaluga päritolu, vanus ning säilivus ja terviklikkus.

 

Kriteerium

Kriteeriumi selgitus

1. Haruldus

Mälestiseks tunnistatakse objekt, millel on ajalooline, esteetiline, teaduslik või sotsiaalne tähtsus ning mis on oma vanuse, liigi, päritolu, materjali, ikonograafia, säilivuse, vms. suhtes unikaalne või kuulub väheste teadaolevate/säilinud eksemplaride hulka.

2. Päritolu

Arvestatakse, kas objekti seosed asukohaga ja omandisuhted on teada.

3. Kuulumine asjade kogumisse

Arvestatakse, kas objekt kuulub eesmärgipäraselt loodud/tekkinud asjade kogumisse (näiteks kirikuinventar, mööblikomplekt, serviis, jne.).

4. Valmistaja

Arvestatakse, kas valmistaja on objekti juures oluline ja vastavalt sellele meister või ettevõte äratuntav (märkide, säilinud kataloogide, stiilikriitika, vms. alusel).

5. Vanus

Arvestatakse objekti teadaolevat vanust. Eesti alal võib leiduvuse mõttes lugeda eriti väärtuslikeks keskaegsed ja varauusaegsed esemed.

6. Säilivus ja terviklikkus

Arvestatakse, mil määral on originaalsubstants säilinud või restaureerimise käigus asendatud/asendatav.

7. Seisund

Arvestatakse objekti seisundit  (sealhulgas selle stabiilsust) mälestiseks tunnistamise ajal.

8. Kasutatavus

Arvestatakse, kas objekt on kasutusel oma algsel otstarbel või museaalse objektina (tingitud seisundist, mitme samaväärse eseme olemasolust, vms.).

 

Kriteeriumid orelite kunstimälestiseks tunnistamiseks:

Kaitse alla võtmist väärivad kõik mälestise tunnustele kvalifitseeruvad orelid, mis on valmistatud enne 1940.a. Uuemate orelite puhul langetatakse otsus konkreetsest instrumendist lähtuvalt.

Oreli mälestiseks tunnistamisel arvestatakse järgmise seitsme kriteeriumiga, olulisim nendest on vanus.

Kriteerium

Kriteeriumi selgitus

1. Seos hoonega

Arvestatakse, kas orel on spetsiaalselt sellesse hoonesse ehitatud.

2. Valmistaja

Arvestatakse, kas oreli valmistanud meister või ettevõte on teada (kehtib nii algse terviku kui sünteesi kohta).

3. Vanus (oreli põhiosa järgi)

Arvestatakse oreli teadaolevat vanust. Eriti väärtuslikuks loetakse enne 1895.a. valmistatud orelid.

4. Mehhanism

Arvestatakse, kas oreli mehhanism on algupärane tervik või on teda ümber ehitatud.

5. Vilestik

Arvestatakse, mil määral on oreli vilestik säilinud.

6. Prospekt

Arvestatakse, kas prospekt moodustab oreli mehhanismiga terviku.

7. Seisund

Arvestatakse, kas oreli seisund võimaldab mängimist mälestiseks tunnistamise ajal.