KUNSTIMÄLESTISEKS TUNNISTAMINE
Kunstimälestisteks võivad olla kujutava
ja tarbekunsti teosed, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline
või muu väärtus, näiteks maalid, skulptuurid, tekstiilid, klaasikunsti tööd,
metallehistööd, puitehistööd, sepised, nahkehistööd.
Objekti kunstimälestiseks tunnistamise kriteeriumid (välja arvatud orelid tervikinstrumentidena):
Objekti kunstimälestiseks tunnistamisel arvestatakse järgmise kaheksa kriteeriumiga, olulisim nendest on haruldus. Vajadusel ülejäänud kriteeriume omavahel kaaluda, on suurema kaaluga päritolu, vanus ning säilivus ja terviklikkus.
|
Kriteerium |
Kriteeriumi selgitus |
|
1. Haruldus |
Mälestiseks tunnistatakse objekt, millel on ajalooline, esteetiline, teaduslik või sotsiaalne tähtsus ning mis on oma vanuse, liigi, päritolu, materjali, ikonograafia, säilivuse, vms. suhtes unikaalne või kuulub väheste teadaolevate/säilinud eksemplaride hulka. |
|
2. Päritolu |
Arvestatakse, kas objekti seosed asukohaga ja omandisuhted on teada. |
|
3. Kuulumine asjade kogumisse |
Arvestatakse, kas objekt kuulub eesmärgipäraselt loodud/tekkinud asjade kogumisse (näiteks kirikuinventar, mööblikomplekt, serviis, jne.). |
|
4. Valmistaja |
Arvestatakse, kas valmistaja on objekti juures oluline ja vastavalt sellele meister või ettevõte äratuntav (märkide, säilinud kataloogide, stiilikriitika, vms. alusel). |
|
5. Vanus |
Arvestatakse objekti teadaolevat vanust. Eesti alal võib leiduvuse mõttes lugeda eriti väärtuslikeks keskaegsed ja varauusaegsed esemed. |
|
6. Säilivus ja terviklikkus |
Arvestatakse, mil määral on originaalsubstants säilinud või restaureerimise käigus asendatud/asendatav. |
|
7. Seisund |
Arvestatakse objekti seisundit (sealhulgas selle stabiilsust) mälestiseks tunnistamise ajal. |
|
8. Kasutatavus |
Arvestatakse, kas objekt on kasutusel oma algsel otstarbel või museaalse objektina (tingitud seisundist, mitme samaväärse eseme olemasolust, vms.). |
Kriteeriumid orelite kunstimälestiseks tunnistamiseks:
Kaitse alla võtmist väärivad kõik mälestise tunnustele kvalifitseeruvad orelid, mis on valmistatud enne 1940.a. Uuemate orelite puhul langetatakse otsus konkreetsest instrumendist lähtuvalt.
Oreli mälestiseks tunnistamisel arvestatakse järgmise seitsme kriteeriumiga, olulisim nendest on vanus.
|
Kriteerium |
Kriteeriumi selgitus |
|
1. Seos hoonega |
Arvestatakse, kas orel on spetsiaalselt sellesse hoonesse ehitatud. |
|
2. Valmistaja |
Arvestatakse, kas oreli valmistanud meister või ettevõte on teada (kehtib nii algse terviku kui sünteesi kohta). |
|
3. Vanus (oreli põhiosa järgi) |
Arvestatakse oreli teadaolevat vanust. Eriti väärtuslikuks loetakse enne 1895.a. valmistatud orelid. |
|
4. Mehhanism |
Arvestatakse, kas oreli mehhanism on algupärane tervik või on teda ümber ehitatud. |
|
5. Vilestik |
Arvestatakse, mil määral on oreli vilestik säilinud. |
|
6. Prospekt |
Arvestatakse, kas prospekt moodustab oreli mehhanismiga terviku. |
|
7. Seisund |
Arvestatakse, kas oreli seisund võimaldab mängimist mälestiseks tunnistamise ajal. |