EHITISMÄLESTISEKS TUNNISTAMINE


Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa-arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vajadusel nende sisseseade ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud.

 

Objekti ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumid:

 

Kriteerium

Kriteeriumi selgitus

1. Vanus 

Perioodile tüüpiline, silmapaistev või erandlik ehitis

(1300- 1630, 1631- 1800, 1800- 1860, 1860 -1900, 1900- 1940, 1940- 1990).

2. Autentsus

ehk ehedus

Algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid on võimalikult maksimaalselt säilinud, aktsepteeritav on ka arengule põhinev ümberehitus või täiendus.            

3. Tähtsus ajalooprotsessis

Ehitis või ehitiste grupp on seotud oluliste ajalooprotsesside ja  sündmustega Euroopa, Eesti, maakonna või asustatud punkti tasandil.

4. Seos üldtuntud isikutega

 

Ehitise on projekteerinud, ehitanud tuntud arhitekt, ehitusmeister. Lisaväärtuse võib anda, kui hoones on elanud tuntud isik või ehitis on seotud tuntud ajaloosündmusega.

5. Interjööri või sisseseade säilivus

Elu- või ühiskondlike hoonete puhul arvestatakse tervikliku sisekujunduse, tööstushoonete puhul vastava sisseseade olemasolu ja säilivust.

6. Terviklikkus ehk ansamblilisus

Objekt kuulub terviklikku ehitiste kogumisse, mis moodustab ansambli või tööstushoonete puhul olulise osa tehnoloogilisest tervikust.

7. Funktsiooni järjepidevus

Ehitis kannab edasi oma algset funktsiooni.

8. Silmapaistva mõju või sümboolse tähendusega hooned

Oluline ehitis või ehitiste kogum, mis on seotud vastavas kohas asustuse tekke, selle planeeringu ja arenguga. Ehitised, mis on olulist rolli mänginud kohalike traditsioonide ja eripärade

 kujundamisel (koolid, kirikud, rahvamajad, kõrtsid, postijaamad, jne).

9. Haruldus

Ehitis on vastava liigi või ehituskunsti stiili, meisterlikkuse,  materjalikäsitluse, vms unikaalne esindaja teatud piirkonnas (Eestis, maakonnas, asustatud punktis).

10. Tüüpilisus

Ehitis on tüüpiline kunagi levinud ehitise liigi esindaja, mis väärib säilitamist võimalikult originaalkujul järeltulevatele põlvedele

11. Silmapaistvus

Ehitis on stiilipuhtuselt, materjalikäsitluselt ja ehituskvaliteedilt oma aja silmapaistev näide antud piirkonnas

Lisaks arvestatakse:

1. Tehniline seisukord

Ehitise seisukord (üldiselt hea või rahuldav) võimaldab ajaloolise substantsi jätkuvat säilitamist.

2. Kasutamise või alternatiivse kasutamise võimalus

Ehitised, millel on või on võimalik leida kasutus, mis ei too kaasa olulisi ümberehitusi.

 

Kriteeriumid parkide ehitismälestisteks tunnistamiseks:

 

Kriteerium

Kriteeriumi selgitus

1. Planeering ja pargistruktuur

1. Ajalooline planeering on säilinud või loetav.

2. Ajalooline ruumistruktuur (avatud, poolavatud ja suletud alad) on säilinud või loetav.

2. Pargi terviklikkus

Arvestatakse, kas park on kindla kultuuri ja ajaloolise stiiliperioodi (regulaarne, vabakujuline, segastiil) näide.

3. Pargi kavandaja

Arvestatakse, kas pargi loonud arhitekt, pargiaednik on teada.

 

4. Säilinud pargielemendid

1. Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud -
allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud.

2. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav.

3. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad.

4. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud
seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud.

5. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud.

6. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud.

5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega

Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms), kirjandusteoste, omanike ja külastajatega.




EESTI RAUDTEEARHITEKTUUR

Muinsuskaitseameti tellimusel ja AS Eesti Raudtee kaasabil valmis 2004.a. sügisel põhjalik raudteejaamade ehitiste inventeerimine. Töö koostajad, kunstiteaduse üliõpilased Martin Jänes ja Urmas Oja sõitsid suvel läbi kõik praegused ja kunagised raudteejaamad Eestis.
Loe edasi >>