AJALOOMÄLESTISEKS TUNNISTAMINE


Ajaloomälestisteks võivad olla kultuuriprotsesside, tähtsate ajaloosündmuste ja silmapaistvate ühiskonna- ning kultuuritegelastega seotud hooned, rajatised, paigad ning esemed, näiteks hooned, monumendid ja mälestusmärgid, sõjahauad ja eraldi Vabadussõjas langenute ühised matmispaigad, kalmistud, kirikuaiad, üksikisikute hauad ning lahinguväljad.

 

Objekti ajaloomälestiseks tunnistamise kriteeriumid:

 

Kriteerium

Kriteeriumi selgitus

1. Seos Eesti riigi tekkega

Eesti riigi tekkega seotud hooned, kus on toimunud olulised sündmused, paiknenud valitsus ja Riigikogu.

2. Seos Eesti hariduse ajalooga

Koolihooned kuni 1918. aastani, millal koolihoonete ehitamine/rajamine oli kogukonna ühine ettevõtmine, samuti esimeste eesti kõrgkoolide peahooned.

3. Seos ühistegevusega

Ühistegevusega seotud hooned (seltsimajad, ühistute hooned, jms), kogukonna ühistegevuse korras ühistegevuse alguseaegadel ehitatud/rajatud esimesed sellelaadsed hooned.

4. Seos ajaloos silmapaistvate isikutega

1. Hooned, mis on seotud eesti ajaloos väljapaistvat või olulist osa etendanud isikutega.

2. Eesti ajaloos olulist rolli mänginud isikute hauad (haridus-, kultuuri-, majandus-, teaduse-, riigitegelaste, jms).

5. Seos ajalooliste sündmuste või protsessidega (sh sõjategevusega)

1. Hooned, kus on toimunud olulised ajaloolised sündmused, paiknenud valitsemisasutused; paiknenud kultuuriloo seisukohalt esimesed olulised asutused (teatrid, muuseumid, trükikojad jms).

2. Kõik kuni 1940.aastani püstitatud monumendid või mälestusmärgid, mis on säilinud oma algsel asukohal (monumentide/mälestusmärkide väärtus ajaloomälestistena seisneb selles, et nad annavad informatsiooni ühel või teisel ajajärgul mälestamisväärseks peetu kohta, olles ühtlasi ka eesti monumentaalkunsti arengu kajastajad)

3. Kõik I ja II maailmasõjas ning Vabadussõjas langenute ühised matmispaigad (Genfi konventsioonide kohaselt peab riik peab tagama sõjahaudade säilimise kuni riikidevaheliste sellesisuliste lepingute sõlmimiseni).

4. Võitluses Eesti iseseisvuse eest langenute matmispaigad.

5. Eesti 20.sajandi ajaloos olulist rolli mänginud Vabadussõja ja II maailmasõja lahingute toimumise paigad (näiteks Vabadussõja Paju lahingu koht, II maailmasõja Sinimägede lahingu koht).

6. Kultuuri ja kommete areng

1. Kõik pärast 1772.a. kirikutesse ja kirikuaedadesse matmise keeldu  kuni 1940.aastani rajatud kalmistud (kalmistud kannavad endas informatsiooni kalmistukultuuri arenguetappidest läbi mitme sajandi).

2. Kõik kirikuaiad alates 13. sajandist kuni 1940.aastani, kus on säilinud kirikuaiale iseloomulikud ajaloolised rajatised, haljastuselemendid ja hauatähised.