TUNNUSTATAVAD 2014


Aasta ehitismälestis


Villa Viljandis (Oru tn 21)


Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asuva villa Oru tn 21 projekteeris 1924. a. arhitekt Johannes Fuks. Aastaid tühjana seisnud ja tulekahjus kannatada saanud hoone ärkas uuele elule, kui selle ostis 2012. a. Maaelu Edendamise Sihtasutus. Hoone restaureerimisel eemaldati hilisem krohv ja taastati välislaudis algse eeskujul, osaliselt säilitati ka algset katusekivi. Tööd teostati korralikult ja kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Muinsuskaitse eritingimused koostas OÜ Mändmaa Projekt, restaureerimisprojekti AB Harmin OÜ, ehitas AS Pärlin, muinsuskaitselist järelevalvet teostas Leili Männik.



Tallinna elektrijaama turbiinisaal (Energia avastuskeskus)


Tallinna elektrijaamas toodeti elektrit kuni 1979. aastani. Seejärel jäi enamus kompleksist tühjaks, endises Tallinna elektrijaama turbiinisaalis hakkas juba 1990ndatel tegutsema muuseum. Hoone restaureerimisel säilitati ja taastati mitte ainult sise- ja välisviimistlust, vaid ka ajaloolised turbiinid, lülilava ja muud kunagist tootmist meenutavat sisseseadet. Arhitektuursed lahendused ning sise- ja ekspositsioonidisaini lõi KAOS Arhitektid OÜ, ehitas AS Restor.


 

Keila-Joa mõisa peahoone (VÕITJA)


Keila-Joa mõis on varasemaid neogooti mõisaansambleid Eestis. Peahoone valmis Peterburis tegutsenud arhitekti Andrei Stackenschneideri projekti järgi 1831-1833. Ligi 20 aastat tühjana seisnud ja varasemalt rüüstatud mõisahoone taastamistöid alustati 2010. aastal uuringutega Eesti ja Venemaa muuseumides ja arhiivides ning  hoones kohapeal. Võttes aluseks hoone ajaloolisi kirjeldusi, graafilist materjali ja säilinud detaile, restaureeriti peahoone võimalikult lähedasena 1833. a. valmimisjärgsele olukorrale. Restaureerimistöid teostati korrektselt ja kõrge kvaliteediga, hoone ajaloole vääriliselt.  Erilise tänu ja tunnustuse pälvib osaühingu juhatuse liige Andrei Dvorjaninov, kes ise igapäevaselt tööde juures viibides koondas restaureerimistööde teostamiseks oma ala parimad ehitajad, restauraatorid ja töödejuhatajad.
Muinsuskaitse eritingimused koostas Aleksandr Pantelejev, restaureerimisprojekti AB Allan Strus.




Aasta kunstimälestis


Kuressaare Laurentiuse kiriku altarisein ja kantsel (VÕITJA)


1830.aastate teisest poolest pärinevad dolomiidist ja puidust altarisein ning kantsel puhastati ja konserveeriti.

2012.a. alanud restaureerimistööde esimeseks etapiks oli  altarimaali restaureerimine. Töid teostas konservaator Merike Kallase juhendamisel HjaM Reststuudio. 2014.a.koostati OÜ Vana Tallinn arhitekt Svea Volmeri poolt kiriku interjööri restaureerimise projekt.  Projekt nägi ette taastada kantsli ja altari algne ilme. Värvi eemaldamine viidi läbi survepuhastusmeetodil, mida juhtis Indrek Gross. Restaureerimistöid teostasid OÜ Rändmeister restauraatorid Mirjam Averin ja Eva Mölder.


Meisterliku toneerimis- ja kuldamistöö autorid on Madli Viires, Ann Mikk ja Sirje Thaling.


Altari ja kantsli konserveerimisega lõppesid ühtlasi ka suuremad tööd kirikusaali korrastamisel ning ühtse sisekujunduse loomisel.




Aasta arheoloogiamälestis


Kahutsi maalinn (VÕITJA)


Pöide, tuntud ka kui Kahutsi või Iruste maalinn, on üks võimsatest Saaremaa muinasaja kaitserajatistest ja piirkondlikest keskustest. Linnus rajati 4-5 m kõrguse seljaku kirdepoolsesse ossa. Linnuseala on põhiplaanilt ovaalne, läbimõõt pikiteljel koos valliga 150 m ja laius 115 m, õue pindala 3600-3800 m2. Valli kõrgus on siseküljel u 6 m, välisküljel, kus valliga liitub seljaku looduslik nõlv - 10-11 m. Linnuse vall on tehtud kividest, maalinnal on kaks täisvarisenud väravakäiku; hooviala uuringutel avastati mitmeid hoonevaresid koos kerisahjude jäänustega. Leiumaterjal on rikkalik - enamik esemeid pärineb 12.-13. sajandist, kuid osa eelviikingi- ja viikingiajast (10.-11. saj ja varasemad). Maalinn on oluline muistis nii kohalikele inimestele kui ka Eestile tervikuna. Pöide vallavalitsuse ja Maire Kääride eestvõttel puhastas 2014. aasta kevadel kohalik kogukond linnusevallid võsast ning suve jooksul niideti õue ja valle mitmeid kordi. Maalinnast on kujunenud kohalikele elanikele ja külalistele meeldiv ja mõtlik puhkekoht, kus saavad kokku mineviku hiilgus ja oleviku elavus.



Truuta kivikalmed


Valgamaal, Truuta külas asub kolm muinasaegset kivikalmet (arvatavalt tarandkalmed, 2.-5. saj pKr) ning üks keskaegne külakalmistu. Kahe kivikalme (reg nr 13163, 13164) omanik on Madis Uibo. Koos poja Moris Uiboga on peremees viimasel paaril aastal kivikalmete ja nende ümbruse hooldamise ja heakorrastamise tõsiselt ette võtnud: 2013. aastal puhastati üks kalmetest võsast ning niideti teise kalme ala, 2014. aastal on omanik mõlemat kalmet korrapäraselt hooldanud. Kaks arheoloogiamälestist on tänu omanike heaperemehelikule hoolele muudetud maastikul nähtavaks. Need kaks kalmet on kindlates kätes ning nende säilimine mineviku tunnismärkidena on tulevastele põlvedele tagatud.



Lõhavere linnamägi


Riigile kuuluval maal asub kas osaliselt või täielikult üle 1500 arheoloogiamälestise. Paljud neist paiknevad riigi metsades, mille eest kannab hoolt Riigimetsa Majandamise Keskus. Tänu RMK majandus- ja loodushoiu tegevusele ja puhkealade loomisele on hästi hoitud, hooldatud ja huvilistele külastatavaks tehtud mitmeid muistiseid, nt Lõhavere linnamägi Viljandimaal, Soontagana Pärnumaal, Neeruti Sadulamägi Lääne-Virus ja Siimusti linnamägi Jõgevamaal, hooldatud mälestisi on mitmeid teisigi. Kindlasti on aga RMK poolt majandatavatel aladel veel palju varjus ja võsas seisvaid muistiseid, mis väärivad samuti taasavastamist ning maastikul esile toomist - läbi arheoloogiapärandi on loodushariduses ja keskkonnasäästliku lähenemise õpetamisel võimalik hästi vaadelda inimmõju püsivust ja kaduvikulisust looduskeskkonnale.



Aasta ajaloomälestis


Roosna-Alliku mõisa kalmistu ja kabel (VÕITJA)


Roosna-Alliku vallavalitsuse eestvedamisel on korrastatud unustuse hõlma vajunud mõisakalmistu, konserveeritud säilunud hauatähised ning restaureeritud hääbunud kabel. Kabeli restaureerimistööd teostas OÜ Gromell Jarkko Kalevi Arhilahti juhtimisel, kalmistu hauatähiste konserveerimistööd teostas OÜ Mandragora Jaak Sarap´i juhtimisel.






Parim uurija


Garel Püüa


Arheoloogiline uurimine eeldab mälestiseliigi eripärade tundmist, kultuurkihi tekke mõistmist ning metoodilist järjekindlust. Vaatamata sellele, et arheoloogilise uurimise tingib sageli mitte teadlase probleemipüstitus, vaid ehitustegevuse eelne päästetöö, on see alati oma olemuselt teaduslik - uuring koosneb uurimisküsimustest, uurimisprotsessist ning seejärel uuringutulemuste interpreteerimisest ja kokkuvõtte tegemisest. Garel Püüa ei tee selles lähenemises allahindlust ka objektide puhul, mille teaduslik potentsiaal esmapilgul ei paista suur ning tänu sellele on saavutanud lühikese ajaga märkimisväärseid tulemusi.




Rändmeister OÜ 


Projekti „"Sustainable Management of Historic Rural Churches"“ raames teostati Pöide kiriku põhjalikud ja laiahaardelised uuringud ning nende kohta koostati väga heal tasemel uuringute aruanded. Esile võib tuua terviklikku ja tasakaalukat lähenemist (eelistatud konserveeriv suund) ning korrektset uuringute aruannete vormistamist. Kõik tööd on tehtud Rändmeister OÜ egiidi all, kuid erinevate osade puhul on tehtud koostööd erinevate ekspertidega (Välis- ja siseviimistlus - Eva Mölder; Maalingud - Anneli Randla ja Hilkka Hiiop; Raidkivid - Maria Klammer ja Tiina Sakermaa; Kandekonstruktsioonid - Mihkel Kannelmäe. Uuringute põhjal koostas restaureerimise põhiprojekti Elo Sova).


http://smcproject.org.ee/ 




H&M Restuudio OÜ (VÕITJA)


OÜ H & M Restuudio on tuntud nii kunstimälestiste konserveerimise kui ehitis- ja kunstimälestiste põhjalike uuringute poolest. Töödesse kaasatakse ka Eesti Kunstiakadeemia tudengeid, kelle jaoks on see kindlasti väärtuslik kogemus. Hoonete viimistluskihtide uurimine eeldab head märkamisoskust, suurepärast analüüsivõimet ning kannatlikkust. Küllap seepärast on kutsutud seda ettevõtet tegema keerulisi ning töömahukaid uuringuid, käesoleval aastal näiteks Aruküla ja Kolga mõisa peahoones ja Põlva kirikus.





Parimad eritingimused


Kristiina Hellström (Suuremõisa mõisa pargi rekonstrueerimise eritingimused) (VÕITJA)


Suuremõisa mõisa pargi muinsuskaitse eritingimused väärivad tunnustamist väga põhjalike uuringute, professionaalse pargianalüüsi teostamise ning ajaloolist parki väärtustavate kujunduspõhimõtete koostamise eest. Eritingimused tuginevad arhiiviallikatele, sh ajaloolistele kaartidele ja käsikirjalistele materjalide. Selle alusel on koostatud põhjalik pargi ajalugu, mis täiendas nii Suuremõisa pargi seni teadaolevaid andmeid kui laiendas teadmisi Eesti parkide ajaloost üldiselt.




























Parim muinsuskaitseline järelevalve


OÜ Muinassepp (Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid ja vallikraav) (VÕITJA)


Alates 2010. a. toimunud Kuressaare linnuse restaureerimisel on muinsuskaitselise järelevalve teostaja Tõnu Sepp mänginud äärmiselt olulist rolli tööde koordineerija ja juhendajana. Järelevalve teostaja on siin mitte ainult tööde kontrollija, vaid ka kõikide tööde käigus tekkivate küsimuste lahendaja ja töötajate nõustaja.





























Asum Arhitektid OÜ (Anetsi pukktuulik)


Anetsi pukktuulik restaureeriti aktiivse Leedri külaseltsi eestvedamisel juba siis, kui tuuliku kaitse alla võtmise menetlus oli alles käimas. Restaureerimisel oli muinsuskaitselise järelevalve teostajana kaasatud OÜ Asum Arhitektid, kelle koostatud aruanne annab väga hea ülevaate sellest, kuidas ühe pukktuuliku põhjalikku restaureerimist läbi viia.


 



























Helve Ilves (Viimsi mõis)


Helve Ilves on tuntud oma põhjalikkuse poolest muinsuskaitselise järelevalve teostamisel. Järelevalve teostajana on ta aktiivne tööde käigus üles kerkinud küsimustele lahenduste otsija ning tööde teostajale asjatundlik nõustaja ja suunaja. Eriliselt väärib esile tõstmist tema koostatud muinsuskaitselise järelevalve aruannete põhjalikkus. 





























Parim restauraator


Vladimir Smeško (VÕITJA)


Krohvi- ja stukitööde meister, kes valdab ajaloolisi käsitöövõtteid, omab head stiilitunnetust ja rakendab neid oskusi oma töös maksimaalselt. Pälvib tunnustust Keila-Joa mõisa peahoones eeskujulikult ja kõrgel professionaalsel tasemel teostatud stukist dekoratiiv-elementide ja krohvitööde eest.



Pärandit väärtustav uusehitis


Jõhvi promenaad


Uus jalakäijate promenaad elavdab ja ilmestab Jõhvi ajaloolist linnaruumi andes sellele uue kvaliteedi. Projekti koostasid arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, väikevormid disainis KEHA3.















Loo Ajaveski (VÕITJA)


Rebala muinsuskaitsealal on lagunenud tuuleveski kehandist saanud kultuurikeskus unikaalse restaureerimislahenduse tulemusena, kus sobitati vanad veskimüürid oskuslikult uute klaasseintega. Ehitusprojekti koostas arhitektuuribüroo Eek&Mutso.



Aasta omanik


Jari-Vesa Isokotamägi (Inju mõisa peahoone)


Inju mõisa omanik on lasknud teha põhjalikke uuringuid ning väga heal tasemel restaureerimistöid.
Kuigi tegemist on teise riigi kodanikuga, on tal mälestise ning restaureerimistöödega seotud dokumendid alati korras, koostöö Muinsuskaitseametiga väga hea.
Ehitusprojektid koostas ja järelevalvet tegi Mare Rähni, tööde teostaja OÜ Restaure.



Indrek Raudne (Kotlandi mõisa peahoone)


Kui praegune omanik 2011.a. Kotlandi mõisa ostis, oli hoone väga halvas seisus ja aastaid tühjalt seisnud. Parimaid spetsialiste kaasates on hoone õnnestunud kiiresti ja korralikult restaureerida, selle ajalooline ja arhitektuurne väärtus taas esile tuua. Muinsuskaitse eritingimused ja uuringud tegi Tõnu Sepp, ehitusprojekti koostas OÜ Asum Arhitektid, ehitas OÜ Mert.



Aasta tegutseja


Jarkko Kalevi Arhilahti


Jarkko Kalevi Arhilahti on mõisamanik ja restauraator, kes suudab ka kõige lootusetumas seisus ajalooliste ehitiste väärtuseid näha ja need oma kätega korda teha. Huvist ja entusiasmist tal kunagi puudust ei tule ja pigem teeb objektidel ära rohkemgi töid, kui tellitud.




























SA Uderna Hooldekodu


Uderna mõisas tegutsev hooldekodu ja selle juhataja Anne-Aime Soeson on mõisa hooldamisel ja restaureerimisel püsivalt eeskujulikud. Kõik vajalikud tööd saavad korrektselt tehtud ja et omanik on ise väga nõudlik ehituskvaliteedi suhtes, on tulemused alati väga head.  


Inna Ligi (VÕITJA)


Inna Ligi initsiatiivil on uuesti ellu ärganud Muhu pastoraat Liival, kuhu on loodud Muhu Pärandikool.  Kogukonna toel on restaureeritud pastoraadi peahoone aknaid, korraldatud koolitusi, talguid, restaureeritud pastoraadi aida katus, alustatud mitmete projektiga.


Inna oo muhulaste viiti üks tulisema kange naene, kese käed ja mõtted ep või koa pirekest aega vagusi olla mitte. Tema usub nõukste aside sisse koa, mise kohta teesed arvavad, et ei sest ep tule ead nahka üht. Ja Inna paneb kõiki teisi koa sedaviisi uskuma. Kis oo tetta näin, nee tiadvad.

Pooltesn voastad tagasi akkas Inna Muhus seda pasturaadi kordategemise asja aama. Esimese valuga es uskun keegid, et sest asja soab.  Aga näedsa- Inna oo sial korraldan igatsugi põnevaid asju. Ta  oo aidan noordel selle maja minevikku uurida, tein kieduvärvi, lubirohvi, savirohvi, akete uiendamise, põrandate moalimise ja rookatusse tegu õppemise päevi.

Inna kutsus kangesti rahvast üles, pasturaadi katusse kiva kokku ostma. Ja nüid kõik paljast ostvad ja raha oo kokku korjan juba üle 4000 euru.

























Hea koostööpartner


Päästeamet


Päästeamet korraldas 28. mail 2013 sisuka konverentsi "Ajalooliste hoonete tuleohutus," et vahetada teadmiseid ja kogemusi mälestistes ohutuse tagamisel. Loodetavasti saab sellest aluse pikaaegne tihe koostöö ametkondade vahel.















SubZone Oy


Soome erafirma, kelle abil on toimunud Hiiumaa lähistel vrakkide põhjalik dokumenteerimine mitmel viimasel aastal. Muinsuskaitseamet tunnustab SubZone Oy-d tõelisel vabatahtlikkusel põhineva meeskonnatöö eest veealuste muististe dokumenteerimisel.














Pärandi populariseerija


MTÜ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts


Hiiumaa Muinsuskaitse Selts on kohalike kalmistute uurimise tulemusena koostanud mitte ainult raamatu, vaid teinud oma kodulehele ka annetuskeskkonna, kus inimesed saavad toetada halvas korras vanade hauatähiste restaureerimist. Tänu annetuste kogumisele on restaureeritud juba 19 hauatähist.





























MTÜ Arheopolis


MTÜ Arheopolis on toonud arheoloogiapärandi läbi koolides korraldatavate infopäevade laste ja noorteni, läbi arheoturismi marsruutide turistideni, ja andnud Rõuge muinasmaja eksperimendiga võimaluse omal nahal järgi proovida, kuidas elati Viikingiajal. 





























Ajaleht „Põhjarannik“ (VÕITJA)


Ajakirjanikud Külli Kriis ja Teet Korsten on ajalehe "Põhjarannik" veergudel avaldanud väga palju Muinsuskaitseameti tegevuse, mälestiste ning arheoloogiliste leidudega seotud kirjutisi Ida-Virumaal aidates selgitada muinsuskaitses aktuaalseid teemasid laiemale avalikkusele.

 


Aasta leid


Kasetohuvakas 16. sajandist pärit peitleid Jõgevamaal (Andres Keske) (VÕITJA)


16. sajandi lõpus maapõue jäänud Kivijärve peitleid jõudis tänu leidja Andres Keske teadlikule tegutsemisele tervikliku leiukogumina Tartu ülikooli arheoloogialaborisse, kus leid kihihaaval avati ning dokumenteeriti. Välja puhastamise käigus paljastus kasetohuvakk, kuhu olid korralikult omal ajal asetatud vasesulamist spiraaltorudest ja kuljustest mustriribad ning nendega kaunistatud tekstiilesemed. Varasematele paralleelidele toetudes on arvatud, et osaliselt võivad spiraalid ja sinise kanga fragmendid pärineda naiste pidulikust peakattest. Kivijärve peitleiu avastamise ja uurimise lugu on hea näide, kuidas arheoloogide ja hobiotsijate koostöö täiendab teadmisi minevikupärandist. 



Foto: Riina Rammo

Elutöö auhind

Ülo Puustak

Ülo Puustak on tegutsenud Eesti muinsuskaitses 42 aastat. Restaureerimisvalitsuse juhatajana on ta olnud paljude Eesti olulisimate mälestiste restaureerimise juures, lisaks on ta Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige, Eesti Muinsuskaitseameti töö käivitaja ning pikaaegne juhtivtöötaja. Elav leksikon, kes teab ja mäletab kõike mälestiste restaureerimise kohta, ja meeldiv kolleeg, kes oma teadmisi alati lahkelt jagab.

























Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia

Madis Tuuder

Madis Tuuder on noor ja aktiivne muinsuskaitsja, kes töötab praegu Narva linna muinsuskaitse vaneminspektorina, varem on ta olnud ka Ida-Virumaa vaneminspektor.


Madis on oma töös väga põhjalik, kuid lisaks sellele leiab ka aega soome-ugri kultuuride uurimiseks, esinemisteks, ekskursioonide läbiviimiseks ja artiklite kirjutamiseks, et tutvustada Ida-Virumaa kultuuripärandit ja muinsuskaitse põhimõtteid.