Muinsuskaitseameti arengukava

aastateks 2014-2017


Usaldusväärne koostööpartner ja omaniku nõustaja.


Uuenev muinsuskaitse – mitmekesise kultuuripärandi hoidja ning väärtuste kasvataja

Kultuuripärand on mineviku traditsioonide ning vaimsete ja materiaalsete saavutuste tulemus ning tunnistus. Kaasaegse muinsuskaitse eesmärgiks on säästev areng ja mitmekesine elukeskkond. Kultuurimälestiste objektipõhise kaitse kõrval keskendutakse üha enam laiemalt keskkonna kui terviku väärtustamisele. Kultuuripärandi säilimiseks ja uute väärtuste loomiseks on vajalik võimalikult paljude osapoolte (kultuuripärandi omanikud, uurijad, huvilised) kaasamine muinsuskaitsetegevusse, samuti kultuuripärandiga arvestamine erinevate avalike institutsioonide otsustusprotsessides. Eelnevast tuleneb vajadus analüüsida ja kaasajastada Muinsuskaitseameti rolli meie kultuuripärandi hoidmisel.

 

Muinsuskaitseameti eelmine arengukava koostati 2007. aastal ning see oli suunatud ameti töökorralduse tõhustamisele ja olemasoleva süsteemi täiustamisele. Uus arengukava näeb muudatusi eeskätt Muinsuskaitseameti ja omanike vahelistes suhetes. Rõhuasetus on muinsuskaitselisel ennetustegevusel ning uurimis- ja nõustamisvõimekuse tõstmisel. Lisaks tehakse ettepanekuid Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevuslubade süsteemi tulemuslikumaks muutmiseks ning tuuakse välja Muinsuskaitseameti roll kultuuripärandi kaitse eestvedamisel ja erinevate institutsioonide ning huvirühmade kaasamisel.

 

Arengukava koostamist alustati 2012. aasta sügisel Euroopa Liidu sotsiaalfondi rahastamisel läbi viidud Muinsuskaitseameti organisatsiooni ja juhtide arenguprogrammi raames. Hetkeolukorda analüüsides jõuti seisukohale, et senisest enam tuleb aktiivse nõustamise kaudu kultuuripärandi hoidmisse kaasata omanikke, tõsta ühiskonna üldist teadlikkust, parandada mälestistel teostatavate uuringute ja spetsiifiliste tööde kvaliteeti ning vaadata üle mälestiste väärtuste hindamine ning kaitsekorralduse alused. Kolme töörühma poolt sõnastati teemad, millele arengukavas keskendutakse:

  • Nõustamine ja koostöö mälestiste omanikega. Teavitustöö.
  • Mälestiste ja muinsuskaitsealade väärtuste hoidmine.
  • Materiaalne kultuuripärand ja olemasoleva olukorra kaardistamine.

Igas valdkonnas on välja toodud 2-3 eesmärki ja peamised tegevused nende saavutamiseks. Arengukava heakskiitmise järel koostatakse rakenduskava koos finantsplaaniga. Igal aastal hinnatakse arengukava täitmist tulemusaruandluse raames, mille käigus analüüsitakse läbiviidud tegevusi, saavutatud tulemusi ning uuendatakse rakenduskava, finantsplaani ja vajadusel arengukava. Paralleelselt Muinsuskaitseameti arengukava koostamisega on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel valmimas kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 ja Kultuuriministeeriumi arengukava 2013-2017. Käesolev arengukava on nimetatud dokumentidega kooskõlas ning täpsustab neis muinsuskaitset käsitlevaid osasid.

Hetkeolukord

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev Muinsuskaitseamet on ainus riiklik institutsioon, mis tegeleb muinsuskaitsealase töö korraldamisega. Riikliku kaitse all on 26 575 mälestist[1] ja 12 muinsuskaitseala, sh UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn. Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingute alusel täidavad muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi oma haldusterritooriumil mitmed omavalitsused (Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Viljandi).

 

Muinsuskaitseameti põhiülesanneteks on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, Kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine. Nendeks tegevusteks on Muinsuskaitseameti struktuuris 58 teenistuskohta.[2]

 

Riigikontrolli 2007. aastal koostatud audit jõudis järeldusele, et vaatamata Muinsuskaitseameti pingutustele käib seadusega pandud ülesannete täitmine üle jõu ning eelkõige mitmete korralduslike probleemide ja varasemate tegemata jätmiste tõttu ei ole riik teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet tagada kultuuripärandi säilimine. Olulisemad täitmata kriteeriumid Riigikontrolli hinnangul 2007. aastal olid:

1) riigil peab olema ülevaade mälestistest ja nende seisukorrast;

2) kaitse alla on võetud kõik ja ainult sellised asjad, millel on kultuuriväärtus;

3) mälestiste omanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest;

4) järelevalve tagab rikkumiste avastamise ja ennetamise;

5) rakendatavad meetmed rikkumiste ärahoidmiseks, endise olukorra taastamiseks või rikkujate karistamiseks on mõjusad.[3]

 

Muinsuskaitseameti viimaste aastate tegevus on olnud suunatud 1. ja 3. kriteeriumi täitmisele. Panustatud on mälestiste seisukorrast ülevaate saamisele ja vastava statistika korrastamisele Kultuurimälestiste riiklikus registris. Inspekteeritud on 13 305[4] ehk 96,5% kinnismälestisest (inspekteerimata mälestiste seas on peamiselt arheoloogiamälestised). Ametlikud teatised mälestise omanikuks olemise kohta olid 31.12.2012 seisuga veel väljastamata 1069 mälestisele (peamiselt arheoloogiamälestised), mis moodustab 4 % mälestiste koguhulgast. Kaitsekohustuse teatise või teatise väljastamine omanikule vähendab võimalusi, et mälestisi kahjustatakse teadmatusest. Seejuures on aga endiselt päevakorras küsimused, kas kaitse alla on võetud ainult sellised asjad, millel on kultuuriväärtus ning kas on piisavalt andmeid juba kaitse all olevate mälestiste kohta.

 

Võrreldes 2008. aastaga, mil Muinsuskaitseameti eelarve maht saavutas maksimaalse taseme, on suurim langus eelarves toimunud mälestiste korrastamiseks omanikele eraldatavate toetuste osas. Kui 2008. aastal oli kinnismälestiste korrastamise toetamiseks eelarves 1 243 081 eurot ehk 95 eurot ühe kinnismälestise kohta, siis 2013. aastal on see summa üle kahe korra väiksem – 575 205 eurot ehk 43 eurot ühe mälestise kohta. Samavõrra on vähenenud ka programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“[5] rahastamine (2008. aastal oli eelarves 1 829 790 eurot, 2012. aastal 722 800 eurot).

 

Rahaliste vahendite piiratus on olnud üheks põhjuseks, miks riiklikult kaitstavate mälestiste (eelkõige ehitismälestiste) olukord on püsivalt probleemne. Samas tuleb arvestada Eestis toimuvaid sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid ning demograafilisi protsesse, mistõttu paljusid ajaloolisi hooneid (näiteks raudteejaamad, mõisate kõrvalhooned, kirikud) enam (nende algses funktsoonis) ei vajata. Muinsuskaitseseaduse muutmise aruteludel kõlab järjest enam soovitus analüüsida ja hinnata, kui suurt koormat on ühiskond valmis kandma ajaloolise kultuuripärandi säilitamisel (sh panustama eelarvelisi vahendeid). Seega on koostöös Eesti teadus- ja mäluasutustega esmalt vajalik süsteemsete alusuuringutega hinnata mälestiste väärtused. Selline terviklik lähenemine aitab tegevusi paremini fookustada, langetada põhjalikult kaalutletud otsuseid kultuurimälestiste nimekirja kujundamisel ning tehtud otsuseid paremini avalikkusele edastada. Alusuuringute vajalikkuse heaks näiteks on 2012. aastal lõpule jõudnud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekt[6], mille käigus tehtavad ekspertiisid on oluline andmebaas edasiste otsuste tegemisel.

 

Rahalise toetuse kõrval aitab kultuurpärandi säilimisele kaasa professionaalne teavitus- ja nõustamistöö. Muinsuskaitseseaduse 2011. aasta muudatustega lihtsustus omaniku jaoks mälestiste lihtsamate remonttöödega seotud asjaajamiskord, mis võimaldab mitmeid tegevusi teostada ilma Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektita. Samas on suurem tegevusvabadus kasvatanud vajadust omanikele suunatud teavitus- ja nõustamistöö järele, et tagada kultuuriväärtuste hoidmine. Teavitustöö hõlmab juhendmaterjalide koostamist, teabepäevade ja õpitubade läbiviimist ning eelkõige vahetut nõustamist konkreetsel mälestisel.

 

Majanduslike olude paranedes tuleb järjest teravamalt esile, et Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba omavate spetsialistide ja ehitajate töö kvaliteet on ebastabiilne. Piisava kogemuse ja kvalifikatsiooniga ettevõtjate arvu piiratuse tõttu on heatasemeliste töötegijate leidmisega raskusi ennekõike suurematest keskustest eemal.


Tulevikupilt aastaks 2017

Arusaam muinsuskaitsest kui kultuuri järjepidevuse ühest tagajast on ühiskonnas paremini mõistetud ja väärtustatud. On alustatud riikliku kaitse all olevate mälestiste väärtuspõhist hindamist ning selle alusel kaitsealuste mälestiste nimekirjade kaasajastamist. Üha enam pärandikaitsest toimub kogukonna tasandil ning selle üheks väljundiks on kohalikul tasandil väärtustatud kultuuripärand, sh üksikobjektid, mis määratakse üldjuhul juba erinevate planeeringute koostamise käigus. Muinsuskaitseamet osaleb kogu planeerimisprotsessis ühe osapoolena ning suudab tänu süsteemsele uurimistegevusele anda suuniseid konkreetse piirkonna kultuuripärandi hoidmiseks.

 

Kultuuripärandi kaitseks on alaliigiti (näiteks taluarhitektuur, militaarpärand jne) välja töötatud tegevuskavad, mis kaitsekorralduse kõrval keskenduvad teavitus- ja ennetustegevusele. Tänu kavakindlale uurimistegevusele inventeeritakse kaitse all olevate mälestiste väärtused objektipõhiselt. See võimaldab paremini planeerida mälestiste kasutamist ja restaureerimist ning edendab koostööd Muinsuskaitseameti ja omanike vahel. Kasvanud on Muinsuskaitseameti kui omaniku nõustaja ja koostööpartneri roll: mälestiste hoidmiseks pakutakse omanikele konsultatsioone, võimalust osaleda erinevatel koolitus- ja õppepäevadel. Teadlike omanike panus mälestiste hoidmisel on ühiskonnas hinnatud ja tunnustatud (näiteks „Kauni Kodu“ konkursil, kultuurimetseenidena jne).

 

Omanike rahaline panus mälestiste uurimiseks ja muinsuskaitseliseks järelvalveks väheneb, kuna seda rolli täidavad üha enam muinsuskaitsesüsteemi kaasatud mälu- ja teadusasutused. Viimaseid rahastatakse osaliselt riigieelarvelistest vahenditest. Tunnustatakse kvaliteetseid restaureerimistöid ja uuringuid, selle kõrval hinnatakse järjest enam omanike panust mälestiste hooldamisel. Tunnustatud tööd saavad tänu meedia kasvavale tähelepanule ühiskonnas positiivset tagasisidet. Muinsuskaitseameti nõustamis-, analüüsi- ja uurimisvõimekus on kasvanud, otsused on paremini põhjendatud. Tegevuslubade süsteemi tulemuslikumaks muutmisega on turult kõrvaldanud ebakvaliteetse töö tegijad ning tänu sellele paraneb ka valdkonna maine, teatud töödele turuerisuse loomine on põhjendatud ja arusaadav.

 

Muinsuskaitseameti andmebaasid on digitaalselt kättesaadavad nii erialaspetsialistidele kui kõigile huvilistele. Kultuurimälestiste riiklik register on üheks olulisemaks andmebaasiks kultuuriturismi pakettide koostamisel ja pärandi tutvustamisel. Esimesed omanikele suunatud e-teenused on välja töötatud (lubade ja toetuste menetlused, nõustamine). Lisaks mälestiste omanikele pööratakse tähelepanu laiemale ringile: kultuuripärandiharidus, säästev areng ja mitmekesise elukeskkonna hoidmine – need on teemad, mis paeluvad üha suuremat inimeste hulka. See toob kaasa muinsuskaitsest huvitatud vabakondade aktiivsuse kasvu. Ühiskond hindab muinsuskaitselisi väärtusi rohkem ning see võimaldab riiklikku sundi vähendada.

I NÕUSTAMINE. KOOSTÖÖ MÄLESTISTE OMANIKEGA. TEAVITUSTÖÖ

 

Muinsuskaitseameti peamisteks mälestiste omanikele suunatud tegevusteks on nõustamine ja toetused. Nõustamis- ja teavitustegevuse eesmärgiks on mälestiste parimaks hoidmiseks vajaliku teabe levitamise kõrval ka püüe vähendada negatiivset eelarvamust, et mälestise omamine on üksnes kohustus ning osutada mälestisega seotud võimalustele ja kasule omaniku jaoks. Samuti on sihiks suurendada Muinsuskaitseameti kui koostööpartneri rolli nii omanike kui ka kultuuripärandi valdkonnaga seotud institutsioonide ja huvirühmade seas.

 

Muinsuskaitseametil on olemas erialane andmekogu: raamatukogu, arhiiv, Kultuurimälestiste riiklik register. Samas on konkreetseid mälestisi puudutav info pahatihti väga napp ning omaniku huvi korral on töötajad raskustes leidmaks kaitsealuse objekti kohta täpsemat teavet. Seda kitsaskohta aitab kindlasti leevendada planeeritav mälestiste väärtuspõhine hindamine (vt ka III valdkond).

 

Alates 2005. aastast antakse koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga välja Muinsuskaitse aastaraamatut. Juba aastaid koostab Muinsuskaitseamet infovoldikuid mälestiste hooldamiseks ja korrastamiseks. Muinsuskaitseameti kodulehelt on kättesaadavad infomaterjalid hooneosade arhitektuursete- ja insenerilahenduste kohta (näiteks erinevate sokli- ja räästasõlmede joonised jms), mis on välja töötatud kogenud restaureerimisarhitektide ja -inseneride poolt. Muinsuskaitseamet korraldab järjepidevalt erinevatele sihtgruppidele suunatud teabepäevi, nii teoreetilist poolt käsitlevaid kui ka praktilise suunitlusega. Nende toimumise sagedus ning tase on erinev. Iga-aastaselt tunnustab Muinsuskaitseamet parimaid koostööpartnereid - muinsuskaitse tegevusloaga ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ja omanikke. Projekti „Tagasi kooli“ raames on Muinsuskaitseameti töötajad käinud viimastel aastatel koolides tutvustamas muinsuskaitsevaldkonda.

 

2013. aastal viiakse läbi küsitlus omanike seas, et selgitada välja, mida omanikud Muinsuskaitseametilt ootavad ning milline on olnud senise teavitustegevuse (juhendmaterjalid, teabepäevad jms) ja nõustamise mõju ning kogemus Muinsuskaitseametiga suheldes. Maakonnalehtedes leiab muinsuskaitse teema üsna laialdast ja valdavalt neutraalset või positiivset käsitlemist. Üleriigilisse meediasse kipuvad jõudma pigem probleemide kajastused, tihti ka Muinsuskaitseameti tegevuse suhtes negatiivselt meelestatud omanike vaated.

 

Viimastel aastatel varjusurmas olnud usaldusisikute institutsiooni taaselustamises võib Muinsuskaitseameti jaoks olla positiivset potentsiaali. Samuti aitaks Muinsuskaitseameti igapäevasele tööle ning kuvandi positiivsemaks muutmisele kaasa koostöö tõhustamine erinevate partneritega, peamiselt muuseumide, kõrgkoolide ja kolmanda sektori ühendustega.

EESMÄRGID

1.1 Mälestist väärtustav teadlik omanik

Mõõdikud

a)      Omanike rahulolu Muinsuskaitseameti nõustamistegevusega kasvab;

b)      Järjepidevalt hooldatud mälestiste arv on kasvanud;

c)      Teavitusüritustel osalejate positiivne tagasiside (vähemalt 75% osalejatest on üritusega rahul või väga rahul);

d)     Omanikud kasutavad loodud e-teenuseid;

e)      Kõigile omanikele on väljastatud kaitsekohustuse teatised 2014. aasta lõpuks.

OLULISED TEGEVUSED

1)     Omanike teavitamine

a)      Omaniku plaanide väljaselgitamine temale kuuluva(te) mälestis(t)e suhtes ja koostöös edasiste tegevuste kavandamine;

b)      Kultuurimälestiste riikliku registri baasil omanikele suunatud uute e-teenuste väljatöötamine ja rakendamine (taotluste esitamine, tagasiside, kirjalik konsultatsioon, omanikule ligipääsu võimaldamine tema omanduses oleva mälestise andmetele);

c)      Kaitsekohustuse teatiste väljastamine kõikidele mälestiste omanikele;

d)     Muinsuskaitseameti teavitustöö avaliku sektori omandis olevate mälestiste omanike (RKAS, KOV-d; kõrgkoolid jt) seas, et nende valduses olevad mälestised oleksid maksimaalselt kasutuses;

e)       Muinsuskaitse eripreemia väljatöötamine ja rakendamine „Kauni kodu“ konkursi raames.

2)     Omandipiirangute kompensatsioonimeetmete väljatöötamine

a)      Mälestiste hoidmiseks vajalike piirangute leevendamine alusandmete alusel lähtudes konkreetse objekti väärtustest;

b)      Võimalike maksusoodustuste (maamaks, käibemaks) mõjude analüüsi koostamine;

c)      Koostöös KOV-dega ja ehitustarvete firmadega ühiste kampaaniate korraldamine mälestiste hooldamise propageerimiseks (näiteks soodushinnad traditsioonilistele värvidele jm ehitusmaterjalidele hooldus- ja remonttööde tegemiseks).

3)     Oskusteabe levitamine omanikele

a)      Konsultatsiooni pakkumine omanikule kohapeal (eelkõige mälestiste hooldamise teemal). Konsultatsiooni vajaduste ja kompetentsi kaardistamine maakonniti (teenuste pakkujad, teenustest huvitatute hulk, rahastamine) ning rakendamine;

b)      Teabe- ja õppepäevad nii mälestiste omanikele sihtgrupiti kui ka piirkondlikud ja valdkondlikud teabepäevad. Vt ka II valdkond;

c)      Nõustavate ja informatiivsete trükiste väljaandmise jätkamine ning vastava teabe levitamine Muinsuskaitseameti kodulehel, sotsiaalvõrgustikes ning meedias;

d)     Teavituskampaaniad (traditsioonilised soojustamisvõtted, otsinguvahendi kasutamine jms).

1.2 Mahukam ja mõjusam nõustamistegevus

Mõõdikud

a)      Uuring omanike seas Muinsuskaitseameti töötajate nõustamistegevuse kohta. Positiivse tagasiside kasv;

b)      Ametisisesed kompetentsid on kaardistatud ning sellest tulenevalt on vajadusel tehtud töökorralduslikke muudatusi;

c)      Nõustamistegevuse toetamiseks on välja töötatud ja rakendatud värbamis-, hindamis- ja koolitusstrateegiad;

d)     Teenusstandardid on välja töötatud ja rakendatud, nende järgimine on regulaarselt kontrollitav.

OLULISED TEGEVUSED

1)     Nõustaja rolli/töö sisu muutuste analüüs ja rakendamine

a)      Regulaarsed omanike ja teiste koostööpartnerite tagasiside uuringud;

b)      Nõustaja rolli kirjeldamine ametijuhendites;

c)      Teenusstandardite väljatöötamine ja rakendamine (sh regulaarne nõustav inspekteerimine koos omanikuga).

2)     Ametisiseste kompetentside kaardistamine ja vajadusel tööülesannete ümberjagamine

a)      Lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja ametikohtade hindamisest vajadusel struktuuri ümberkorraldamine ning tööjaotuse täpsustamine;

b)      Muinsuskaitseameti töötajate, sh maakonnainspektorite kasutamine vastavalt nende erialastele kompetentsidele väljaspool n-ö oma teeninduspiirkonda;

c)      Strateegilisi eemärke toetav personalitöö (hindamine, värbamine ja koolitus)

i)        Muinsuskaitseameti ja personaalsete koolituskavade koostamine pikemaks perioodiks (vähemalt 3 aastaks);

ii)      Muinsuskaitseameti-sisese mentorlusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine.

1.3 Muinsuskaitse põhimõtete parem teadvustamine koostööpartnerite seas

Mõõdikud

a)      Koostööpartnerite (tegevusloaga spetsialistid, teadus- ja mäluasutused, KOV-d, vabakonnad) hulgas kasvab arusaam muinsuskaitse eesmärkidest ja põhimõtetest (uuring koostööpartnerite seas);

b)      Muinsuskaitseameti meediaplaan on koostatud;

c)      Muinsuskaitseamet osaleb valdkonna konverentside kaaskorraldamises ja rahastamises;

d)     Halduslepingu alusel teostatavate tegevuste tulemuslikkuse hindamine;

e)      Muinsuskaitseamet kaasatakse võrdse partnerina valdkonda puudutavatesse protsessidesse;

f)       Koostööpartneritele suunatud teabepäevadel osalejate positiivse tagasiside kasv;

g)      Koostöölepete (kõrgkoolid, riigiasutused) tulemuste iga-aastane hindamine ja tegevuste planeerimine (vähemalt 75% lepingus sõnastatud eesmärkidest on saavutatud).

OLULISED TEGEVUSED

1)     Muinsuskaitseameti eesmärkide tutvustamine koostööpartneritele ja huvigruppidele

a)      Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitse Nõukogu kaasamine arengukava ja rakendusplaanide ettevalmistamise ning tulemuste hindamise protsessi;

b)      Muinsuskaitse valdkonnas tegutsevatele mälu- ja teadusasututele, tegevusluba omavatele spetsialistidele, mälestiste omanikele suunatud konverentside (näiteks Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna kevadkonverents) toetamine ja kaaskorraldamine;

c)      Muinsuskaitseamet süsteemselt teavitab avalikkust muinsuskaitse valdkonna tegevustest ja eesmärkidest, selle paremaks rakendamiseks töötakse välja asutuse strateegiline meediaplaan;

d)     Muinsuskaitseameti tegevusloaga spetsialistide pidev teavitamine ja täiendkoolitamine (sh eriala-listide kaudu);

e)      Koostöö halduslepingupartneritega ja tulemuste iga-aastane hindamine;

f)       Regulaarne teavitustegevus võimalikest koostööprojektidest ja tegevussuundadest mälu- ja teadusasutuste ning kolmanda sektori ühenduste seas.

2)     Aktiivne valdkondadevaheline koostöö teiste ametite ja institutsioonidega

a)      Olemasolevate koostöölepingute ülevaatamine ning täiendamine iga-aastaste tegevuskavadega;

b)      Kultuuripärandi kaitset ja Muinsuskaitseameti töö põhimõtteid tutvustavad teabepäevad erinevatele koostööpartneritele (notaritele, politseinikele, piirivalvuritele, kinnisvarahindajatele ja -haldajatele, pankade laenuhalduritele, detektoristidele, allveearheoloogidele jt);

c)      Valdkondadevahelised teabepäevad, kokkusaamised, nõuete kooskõlastamine (Keskkonnaamet, Päästeamet jt);

d)     Muinsuskaitseameti töötajate osalemine valdkonnaülestes töörühmades.

II MÄLESTISTE JA MUINSUSKAITSEALADE VÄÄRTUSTE HOIDMINE

 

Eestis on riikliku kaitse all 26 575 mälestist[7] ja 12 muinsuskaitseala, sh UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn.

Valdavalt on kunsti-, tehnika- ajaloo ja arheoloogiamälestiste ja muinsuskaitsealade kultuuriväärtused säilitatud ja nende seisukord vähemalt rahuldav. Kriitilisem on olukord ehitismälestistega, millest ligi 28% on halvas või avariilises seisukorras. Ehitismälestiste halb või halvenev tehniline seisukord on tingitud mitmest asjaolust või nende koosmõjust, nagu näiteks vähene oskusteave mälestiste hooldamisel ja restaureerimisel, kasutuse puudumine, ebapiisavad toetussummad mälestiste säilimise tagamiseks, omandipiirangute kompensatsioonide puudumine. Üheks mõjusamaks viisiks mälestiste seisukorra parandamisel on senisest tõhusam koostöö mälestiste omanikega, KOV-ga, riigiasutustega ja kolmanda sektori ühendustega.

 

Omanikel on võimalus taotleda riigieelarvest toetust mälestise korrastamiseks. Eraldatavad summad on võrreldes mälestiste koguarvuga ebapiisavad. Alates 2011. aastast on õigus toetust taotleda ka muinsuskaitsealadel asuvate hoonete omanikel või valdajatel. Avarii-restaureerimistööde alaeelarve maht on aga alates 2010. aastast olnud iga-aastaselt 575 205 eurot. Seetõttu suudetakse toetada reeglina vaid esmaseid avariitöid (näiteks katusekatte remont või asendamine) ning neidki osaliselt ja muinsuskaitsealadel paiknevate hoonete remonttöid rahastada ei suudeta (2013. aastal rahuldati ainult üks muinsuskaitsealal asuva hoone omaniku taotlus).

Seni rahastatud objektide kohta teostatakse 2013. aastal toetuste mõju analüüs, et hinnata praeguse toetussüsteemi tulemuslikkust. Ajaloo- ja arheoloogiamälestiste puhul (nende, mis ei ole hooned) toetatakse hooldus- ja korrastustöid kokku ligi 20 000 euro ulatuses aastas. Lisaks on algatatud riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng 2003-2013“, mille kaudu on kõikidel Eestis esindatud konfessioonidel võimalus taotleda toetust pühakodade restaureerimistöödeks ning tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamiseks. Tõhusalt toimib programm „Mõisakoolid 2012-2016“, mille eesmärk on endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide ja laste hoolekandeasutuste arendamine paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks.

 

Mälestiste ja muinsuskaitsealade väärtused on hoitud, kui nende seisukord ei ole halvenenud ja mälestiste konserveerimis- ja restaureerimistööd on teostatud kvaliteetselt. Olulisemaid koostööpartnereid Muinsuskaitseametile on seejuures mälestise ning muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja ning Muinsuskaitseameti tegevusluba omavad spetsialistid (vastav luba on 529 isikul).[8] Kahjuks on tegevusloaga spetsialistide ja ettevõtjate tööde kvaliteet ebaühtlane ning nende süsteemne ja sisuline kontroll Muinsuskaitsemeti poolt ei ole olnud piisav. Mälestiste väärtuste säilitamiseks ja esile toomiseks on vajalik tegevuslubadega ettevõtjate töö kvaliteedi parandamine, tõhusam riiklik järelevalve ja heatasemelise töö tunnustamine.

EESMÄRGID

2.1 Olemasolevate mälestiste seisukord ei ole halvenenud

Mõõdikud

a)      Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste suhtarv (ei lange alla 72% ehitismälestiste koguarvust);

b)     Toimub pidev mälestiste säilitamiseks kasutatavate erinevate toetusvõimaluste (institutsioonid, programmid) väljaselgitamine ja teabe levitamine. Vastav andmebaas on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehelt;

c)      Omanikele suunatud e-teenused on välja töötatud;

d)     Toetuste mõju analüüs on teostatud ning selle alusel on vajadusel täiendatud toetuste eraldamise kriteeriumeid;

e)      Toetusvajadus on alaliigiti välja selgitatud ja lähtub alaliigi tegevuskavast;

f)      Koostööpartneritele suunatud koolitusvajaduse analüüs on koostatud;

g)     Kogukondadele ja vabakondadele suunatud koolitus- ja teavitusprogramm on koostatud;

h)     Mälestiste omanikele suunatud konsultatsiooni leht (sh tehnilised lahendused avariilise seisukorra likvideerimiseks) on välja töötatud ja 2017. aastaks on need väljastatud 40% avariilises- või halvas seisukorras oleva mälestise omanikele;

i)       Välja on arendatud n-ö muinsuskaitselise kiirabi teenus.

OLULISED TEGEVUSED

1)     Mälestiste säilitamisega seotud tegevuste toetamine

a)      Seni eraldatud toetuste mõju analüüs ja toetusvajaduste väljaselgitamine. Vajadusel toetuste eraldamise kriteeriumite täiendamine ja rakendamine;

b)     Täiendavate toetusvõimaluste väljaselgitamine ja vastava teabe jagamine mälestiste omanikele, KOV-dele, kolmanda sektori ühendustele;

c)      Mälestiste hoidmisega kaasnevate tingimustega arvestamine erinevate toetuste jagamisel (näiteks EAS, Kredex, Leader jt toetuste puhul).

2)     Koostööpartnerite aktiivne kaasamine mälestiste väärtustamisel ja hoidmisel

a)      KOV-dele ja maakonnamuuseumitele (piirkondlikele muuseumitele) kui koostööpartneritele suunatud teavitamise ja nõustamise osakaalu tõstmine (koolitus, juhendmaterjalid);

b)     Kohalike kogukondade ja kodanikeühenduste kaasamine muinsuskaitselisse tegevusse;

c)      Usaldusisikute võrgustiku (muinsuskaitse usaldusmehed, Riigikogu muinsuskaitse ühendus jms) arendamine ja hoidmine.

3)     Mälestiste säilimine tagatakse järjepideva hooldusega

a)      Mälestise omanikule suunatud muinsuskaitselise konsultatsiooni lehe koostamine ning omanikule väljastamine;

b)     Erioskusi nõudvate tööde (näiteks kiriku torni remontimine) või kohest sekkumist nõudvate (näiteks õnnetuste järgsed avariitööd, väärtuslike detailide hoiustamine) tööde tegemiseks arendatakse välja n-ö muinsuskaitselise kiirabi teenus koos rahastamise alustega.

2.2 Mälestistel tehakse kvaliteetset tööd

Mõõdikud

a)      Mälestistel teostatud uuringud, projektdokumentatsioon ning konserveerimis- ja restaureerimistööd on kvaliteetsed. Heatasemeliste tööde arv kasvab;

b)     Mälestistel teostatavate uuringute kvaliteedinõuded on sõnastatud. Selle alusel kontrollitakse juhuvalikuga 30% objektil teostatavatest uuringutest aastas;

c)      Muinsuskaitseameti tegevusloaga ettevõtjate kvaliteedinõuded on sõnastatud. Muinsuskaitseameti tegevusluba omavate spetsialistide töid kontrollitakse juhuvalikuga vähemalt 30% töös olevast objektist aastas;

d)     Muinsuskaitseameti tegevusloaga ettevõtjatele toimub vähemalt kaks Muinsuskaitseameti poolt korraldatud koolitust aastas;

e)      „Muinsuskaitse soovitab“ tunnusmärk on välja töötatud;

f)       Välja on töötatud Muinsuskaitseameti auhinna statuut ja kategooriad (parim restauraator, uurimistöö jne).

OLULISED TEGEVUSED

1)     Tegevusloaga ettevõtjate töö kvaliteedi parandamine

a)      Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevuslubade süsteemi tõhususe hindamine. Analüüsi alusel süsteemi korrastamine ja kvaliteedinõuete sõnastamine ning nõuete järgimine;

b)     Vastutavate spetsialistide ja töödejuhatajate täiendkoolitamine;

c)      Heatasemeliste praktikate tutvustamine erialavõrgustikes ja avalikkusele;

d)     Kvaliteetse töö tunnustamine Muinsuskaitseameti auhindadega;

e)      Hooneosade arhitektuursed ja konstruktiivsed näidislahendused on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel;

f)      Rahvusvahelise restaureerimis- ja konserveerimis-alase teabe ning oskuste levitamine;

g)     Muinsuskaitseamet osaleb muinsuskaitse valdkonna kutsestandardite väljatöötamisel;

h)     Toodete tunnusmärgi „Muinsuskaitse soovitab“ väljatöötamine koostöös teadusasutuste (näiteks Tallinna Tehnikaülikool) ja muinsuskaitseliste vabakondadega (näiteks SRIK-d).

2)     Mälestistel teostatavate uuringute kvaliteedi tõstmine

a)      Heatasemeliste praktikate tutvustamine erialavõrgustikes ja avalikkusele;

b)     Uuringute tegevuskavade kvaliteedinõuete sõnastamine ning täitmise kontrollimine, vastavate juhendmaterjalide väljatöötamine (arheoloogia, värvi- ja krohviuuringud jms);

c)      Uuringute aruannete kvaliteedinõuete täpsem sõnastamine ja nende alusel esitatud dokumentatsiooni kontrollimine.

3)     Muinsuskaitseameti järelevalve tõhustamine vastutavate spetsialistide tegevuse üle

a)      Järelevalve tõhustamine vastutavate spetsialistide ja ettevõtjate tegevuse ja aruandluse üle;

b)     Kontrollisüsteemi väljatöötamine ja järjepidev rakendamine Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusloaga ettevõtjate üle.

III MATERIAALNE KULTUURIPÄRAND JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KAARDISTAMINE

 

Riiklik kultuurimälestiste nimekiri peab esindama meie kultuuripärandi väärtuslikumat osa, peegeldades kõiki meie ajaloo olulisi poliitilisi, sotsiaalseid, asustusajaloolisi ja kultuurilisi protsesse ning arvestades ajalist, funktsioonipõhist ja tüpoloogilist mitmekesisust, kohalikke traditsioone ja piirkondlikke eripärasid. Tulemusliku muinsuskaitse eelduseks on põhjendatud ja ajakohastatud ülevaade nii kaitsealustest mälestistest kui ka kaitset vajavatest objektidest.

 

Enamik hetkel riikliku kaitse all olevatest mälestistest võeti kaitse alla aastatel 1997-1999 n-ö nimekirjade kaupa, mis tähendas, et üksikmälestiste väärtusi eraldi ei hinnatud ega dokumenteeritud. Alles alates 2002. aastast kaitse alla võetud objektide puhul on koostatud eksperthinnangud (so 7% mälestistele). Seetõttu on suure hulga mälestisteks tunnistatud objektide andmed lünklikud, süstematiseerimata ning puuduvate alusandmete tõttu võib olla mõningate mälestiste staatus küsitav. Mälestiste efektiivse kaitse korraldamiseks on väga oluline omada iga mälestise kohta piisavalt andmeid, mille alusel on võimalik määrata konkreetse objekti väärtused ning seada nende säilitamiseks vajalikud kitsendused ja võimalikud leevendused. Vastav informatsioon peab olema kättesaadav Kultuurimälestiste riiklikus registris. Hetkel saame põhjaliku ülevaate mälestise väärtustest, kui omanik on tellinud mälestise uuringud või muinsuskaitse eritingimused.

 

Puuduliku alusandmestiku tõttu on keeruline koostada mälestiste väärtustamiseks pikemaajalisi tegevuskavasid. Kaitse all mitte oleva kultuuripärandi kaardistamisel ja väärtustamisel on heaks eeskujuks 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise projekt, mille tulemusel valmis põhjalik ülevaade 20. sajandi arhitektuurist ning tehti ettepanekud selle kaitse korraldamiseks. Muinsuskaitseameti eesmärk on jätkata koostöös Eesti teadus- ja mäluasutustega sarnaste alusuuringute koostamist ning nende tulemuste rakendamist.

 

Sobiva kaitsepoliitika koostamine ning selle tulemuslikkuse hindamine peab toimuma pidevalt, sest kultuuriväärtuse defineerimine ja kaitse põhimõtted on ajas muutuvad. Valdkondliku strateegia olemasolu annab võimaluse paremini planeerida kultuurpärandi kaitseks vajalikke tegevusi ning vahendeid.

EESMÄRGID

3.1 Kultuuripärandi kaardistamine, mälestiste andmete süstematiseerimine

Mõõdikud

a)      Alusuuringute (inventeerimine ja alusandmete lisamine) kava on koostatud. Alusuuringute tulemusel korrastatakse olemasolevate mälestiste andmeid ning koostatakse mälestiste väärtustamise tegevuskavad:

i)        tegevuskavad mälestiste hoidmiseks, kaitsmiseks ja tutvustamiseks 2017. aastaks vähemalt 2 liigile (ehitis- ja kunstimälestised);

b)      Mälestiste kohta käiv info on korrastatud ja kättesaadav Kultuurimälestiste riiklikus registris;

c)      Mälestiste väärtuspõhise hindamise kriteeriumid on välja töötatud ja alustatud olemasolevate mälestiste väärtuspõhist hindamist;

d)     Muinsuskaitse-alastes uuringutes osaleb rohkem mälu- ja teadusasutusi (2013. aasta lõpuks kaardistatakse hetkeseis). Toimub kultuurpärandi koordineeritud uurimine ja tulemuste rakendamine.

OLULISED TEGEVUSED

1)     Kultuuripärandi hindamiseks ja hoidmiseks vajalike alusuuringute korraldamine

a)      Alusuuringute vajaduse analüüs

i)        olemasolevate alusuuringute ja inventeerimiste kaardistamine ja analüüs ning täiendavate alusuuringute vajaduse väljaselgitamine;

ii)      planeeritavate uuringute teostajate kaardistamine. Ajakava ja eelarve koostamine;

b)      Inventeerimiste tulemused kajastuvad Kultuurimälestiste riiklikus registris

i)        täiendatakse mälestiste andmeid. Registrisse lisatakse ka inventeeritud objektide, mis ei ole mälestised (arvele võetud objektid), andmed;

c)      Koostöö suurendamine kultuuripärandi uurimisega tegelevate teadus- ja mäluasutustega

i)        koostöölepete ülevaatamine ja tulemuste hindamine vähemalt kord aastas;

d)     Alusuuringute alateemade järjepidev pakkumine teadus- ja mäluasutustele;

e)      Muinsuskaitse teemat käsitlevate teadustööde konkursi jätkamine;

f)       Kultuuripärandi hoidmisega seotud uute programmide algatamine ja väljatöötamine (näiteks militaarpärandi kaardistamine).

2)     Mälestiste hoidmise ja väärtustamise tegevuskavade väljatöötamine

a)      Olemasoleva olukorra kaardistamine mälestiste liikide kaupa. Tegevuskava juhendi väljatöötamine;

b)      Ehitis- ja kunstimälestiste hoidmise, kaitsmise ja tutvustamise tegevuskavade väljatöötamine.

3.2 Olemasolevate mälestiste nimekiri on ajakohastatud

Mõõdikud

a)      Väärtuspõhise hindamise tulemusel on alustatud olemasoleva mälestiste nimekirja korrastamist;

b)      Mälestiste nimekirjast on 2015. aastaks välja arvatud tunnused kaotanud mälestised;

c)      Maa-alaliste mälestiste piirid on määratud 2016. aastaks;

d)     Mälestiste nimetused on ühtlustatud (kunstimälestised 2014. aastal, ehitis- ja ajaloomälestised 2015. aastal, arheoloogiamälestised 2016. aastal).

OLULISED TEGEVUSED

1)     Väärtuspõhiste hindamismetoodikate väljatöötamine

a)      Ehitis- ja kunstimälestiste väärtuspõhise hindamise kriteeriumite väljatöötamine 2014. aastal. Arheoloogia-, ajaloomälestiste jaoks 2015. aastal ning tööstus- ja tehnikamälestiste jaoks 2016. aastal.

2)     Mälestiste nimekirja ajakohastamine

a)      Hävinenud või mälestise tunnust mitteomavate mälestiste kaitse on lõpetatud;

b)      Teostatud alusuuringute alusel on võetud uusi mälestisi kaitse alla.

 


[1] Kultuurimälestiste riiklik register - 28.01.2013

[2] 37 ametikohta, 21 töökohta – 01.04.2013

[3] Riigikontrolli audit “Kultuurimälestiste kaitse”. Tallinn, 2007

[4] Kultuurimälestiste riiklik register - 28.01.2013

[5] Riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ (2003-2013) eelarvest võivad toetusi taotleda Eestis asuvate kõikide konfessioonide kõik pühakojad. Toetatakse restaureerimistöid, uuringute ja restaureerimisprojektide koostamist, piksekaitsete ning tulekaitse- ja valvesignalisatsioonide paigaldamist. Alamprogrammide eelarvest toetatakse pühakodadega seotud teaduslikke uuringuid, kirikute sisustuse restaureerimist/konserveerimist ja inventeerimist, orelite passistamist, kirikuaedade inventeerimist, kirikuteemaliste trükiste väljaandmist ja varemete inventeerimist.

[6] 2007. aastal algatasid Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks oli välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol.

[7] Kultuurimälestiste riiklik register - 28.01.2013

[8] Kultuurimälestiste riiklik register - 08.04.2013





STRUKTUUR JA KOOSSEIS


Koosseis


Restaureerimis- ja arendusosakonna põhimäärus


Põhja-Eesti järelvalveosakonna põhimäärus


Lõuna-Eesti järelvalveosakonna põhimäärus


Registriosakonna põhimäärus



PALGAANDMED


Muinsuskaitseameti palgajuhendi kehtestamine


Muinsuskatseameti palgajuhend >>

 

Muinsuskaitseameti palgaandmed >>


Vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvile 119 avalikustatakse alates 2015. aastast ametnike palgaandmed avaliku teenistuse kesksel veebilehel.




PRAKTIKAVÕIMALUSED

Muinsuskaitseametis on võimalik praktikat sooritada üliõpilasel, kes:

  • Tunneb huvi muinsuskaitseameti tegevuse ja funktsioonide vastu
  • Valdab eesti keelt ja vähemalt üht võõrkeelt kesktasemel
  • Tunneb teksti- ja andmetöötlusprogramme Windowsi-keskkonnas
  • On vähemalt 18-aastane ja omab keskharidust.

Praktika Muinsuskaitseametis on tasustamata!

 

Praktikakoha taotlemiseks tuleb üliõpilasel saata (e-posti või posti teel):

  • CV
  • Kaaskiri

Kaaskirja märkida:

  • Soovitav praktika kestvus, praktiseerimise ajavahemik (milliste kuude jooksul) ja  praktika alguskuupäev
  • Põhjendus, miks soovitakse praktikat läbi viia just Muinsuskaitseametis
  • Millises ameti osakonnas soovitakse eelistatult praktikat sooritada

Arvestades ameti võimalusi ja üliõpilase eelistusi ning profiili, valitakse välja sobivad kandidaadid, kellega võetakse ühendust hiljemalt 30 päeva jooksul.

 

Dokumendid saata
E-post: info@muinas.ee

Muinsuskaitseamet

Uus tn 18

10111 TALLINN