TUNNUSTATAVAD 2013


Aasta mälestis


Elamu Pärnus Lõuna 2A

Funktsionalistliku elamu Pärnus, Lõuna tänav 2a, projekteerisid 1933. aastal arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans. Restaureerimistöid teostati aastatel 2009-2012 hoone autentsust ning originaaldetaile maksimaalselt säilitades.
Muinsuskaitse eritingimused koostas Mart Kalm, restaureerimisprojekti Jaak Huimerind, sisekujundusprojekti Mari Kurismaa.





















Käsmu kabel

1863. aastal ehitatud Käsmu kabeli interjööri restaureerimistööde käigus pandi seina uus algupärase mustriga käsitsi trükitud tapeet, aaderdati kantsli väliskülg, puldid ja pingistik, marmoreeriti altar, altarisambad ja kantsel, värviti lagi ja põrand ning restaureeriti oreliprospekt ja remonditi oreli mehhanism.
Töid toetasid PRIA Leader programm, Muin­suskaitseamet, riiklik Pühakodade programm, eraannetajad ja kogudus. Restaureerimistööd viis läbi OÜ Tartu Restauraator, sisekujundusprojekti ja eritingimused koostas OÜ Etik.





















Tartu Ülikooli Uus anatoomikum

Neorenesanss-stiilis uus anatoomikum ehitati 1888. aastal R. Guleke projekti järgi. Hoone jõudis 1990. aastatel nii halba seisu, et üks vahelagi kukkus sisse. Viimase restaureerimisega korrastati hoone nii väljast kui seest. Interjöörides on leitud hea tasakaal ajalooliste elementide ja uute lisanduste sobitamisel. Uuringud teostas ja eritingimused koostas Reesi Soodla, ehitusprojekti koostas ja järelevalvet teostas OÜ Arhitektuuriklubi. Restaureerimistööd teostas AS Merko Ehitus.

































Naanu linnus

Naanu linnamägi asub Viljandimaal Saarepeedi külas Naanu talu endisel karjamaal, neemiku loodeosas. Kolmnurkse kujuga, loode suunas kitseneva ja madalduva linnuseõue pikkus on 75 meetrit, laius u 40 meetrit, õuepindala 1700 ruutmeetrit. Linnus on muust seljakust kagu poolt eraldatud kraavi ja otsavalliga. Linnust uuris arheoloog Harri Moora 1952.-1953. aastal. Naanu
linnus ehitati millalgi 12. sajandil, kuid 13. sajandi alguse vallutussõja ajal
kindlus enam kasutusel ei olnud. Maastikus on nähtav linnuse asukoht kõrge
künkana ning vallide ja kraavide jäänused. 20. sajandi teisel poolel linnusemägi võsastus. Viimaste aastate jooksul on Saarepeedi Vallavalitsuse
eestvedamisel mälestis korrastatud: koos õpilasmalevaga raiuti linnuse õuel ja
jalamil võsa ja koristati mahalangenud puid. Eesti muinasajast kõnelev mälestusmärk on tänu valla tööle nüüd hästi leitav, nähtav, külastatav ja uuritav.
















Pelgupaik "Linnamägi"

Pelgupaik kujutab endast kõrgemat küngast soisel alal Karilatsi külas. Künkal asub palju koopataolisi kaevandeid. Pelgupaika on kasutatud varjupaigana sõdade ajal. Vallavalitsuse ja Muinsuskaitseameti koostöös korraldati Teeme Ära 2013 talgud pelgupaiga korrastamiseks, millest võtsid osa ka kohaliku muuseumi töötajad ja koolilapsed. Paigaldati infosilt ja mälestis muudeti paremini ligipääsetavaks. 



Lihula linnus

Lihula kivilinnus rajati 13. sajandi esimesel poolel eestlaste muinaslinna kohale. Linnus oli aastatel 1234-1251 Saare-Lääne piiskopkonna residents, hiljem osaliselt Liivimaa ordu valduses. Linnus hävis suures osas 16. sajandi teisel poolel Liivi sõja käigus, 17. sajandist alates on linnus varemeis. MTÜ Keskaegne Lihula eestvedamisel viimaste aastakümnete jooksul linnust ja keskaegset alevit uuritud, väljakaevatud ehitusjäänuseid konserveeritud ja hooldatud. 2013. aasta kevadel tehti taas linnusemüüride toestustöid, valmistati ette ja paigaldati uuendatud infostendid. MTÜ on alates 1993. aastast tegelenud mitte ainult Lihula, vaid kogu Läänemaa arheoloogiapärandi uurimise ja tutvustamisega, korraldanud erinevaid seminare, konverentse, laagreid ja talguid.




Johann Köleri alatrimaal „Tulge minu juurde“

Johann Köleri 19. sajandi lõpust pärinev freskostiilis altarimaal Tallinna Kaarli kirikus on eriline, sest on teostatud klassikalises freskotehnikas. Põhjalikud uurimis- ja konserveerimistööd mälestisel teostas OÜ H&M Restuudio kaasates kunstiakadeemia tudengeid, kes said seeläbi hindamatu töökogemuse. Tänu Kaarli koguduse initsiatiivil toimunud kiriku siseremondile on kaunile freskole loodud ka väärikas ja turvaline keskkond; maali ajaloo ja restaureerimise tutvustamiseks on kirikus üles pandud näitus. Kaarli kogudus on kiriku ja altarimaali korrastamiseks aktiivselt annetusi kogunud ja avalikkust kaasanud, näiteks korraldati rahakogumiseks kampaania "Silmad särama", altarimaali restaureerimise toetuseks aga kontsert tellingutel. 





















Kolga-Jaani kiriku puidust krutsifiks

Kolga-Jaani kiriku polükroomset puidust krutsifiksi on seni peetud kindlasti keskaega kuuluvaks. Stiilikriitiliselt 14. sajandisse sobituva Kristuse figuuri 2011. aastal teostatud uuringud püstitasid aga uusi küsimusi. Esialgsete puiduuuringute järgi dateeriti puit 18. sajandi teise poolde või isegi 19. sajandi algusesse, ka on üsna tõenäoline, et uusaegse kullatise all pole säilinud varasemat polükroomiat. Küsimusele, kas tegemist on tõepoolest uusaegse, kuid varasemate traditsioonide järgi täiuslikult nikerdatud kujuga, võivad anda vastuse vaid täiendavad uuringud. Tänane uuringutulemuste analüüs kinnitab siiski kuju keskaegset päritolu. 2012. aastal kuju konserveeriti ja 2013. aasta suvel paigutati kirikusse tagasi. Uurimistulemused publitseeriti 2013. aastal ilmunud Ennistuskoda Kanuti kogumikus Renovatum 2012.






















Koeru kiriku vana altar

Tallinna meister Lüdert Heissmanni valmistatud altariseina kinkis Koeru kirikule Preedi mõisik 1645. aastal, 20. sajandi alguses valmis uus neogooti stiilis sisekujundus ja vana altar tõsteti kõrvale. Käesoleva aasta suvel asendati kiriku kooriruumi puitpõrand paeplaatidest põrandaga ning konserveeriti altarisein. Altari konserveerimise kõige keerulisem osa oli altarimaalide konserveerimine, kuna vastupidiselt esialgsele kavale tuli seda teha kohapeal maale raamist välja võtmata. Altariruumi tööd toimusid koguduse initsiatiivil tänu pühakodade programmi ja Koeru valla toetusele ning eraisikute annetustele. Altariseina konserveeris Ennistuskoda Kanut.






































Tallinna kaitseväe kalmistu mälestusehis

Tallinnas Kaitseväe kalmistul taastati Vabadussõjas langenute mälestusehis, mis on 1928. aastal rajatud monumendi täpne koopia. Algse mälestusehise projekteeris tunnustatud Eesti arhitekt Edgar Johan Kuusik, monument hävitati 1950. aastal ning oli üks viimaseid taastamata Vabadussõja mälestusmärke. Taastamisprojekti koostas T-Linnaprojekt, tööd teostas OÜ Haapsalu Restauraator Kaitseministeeriumi tellimusel.





















Pärandit väärtustav uusehitis (mälestise juurde, kõrvale, ansamblisse rajatu või muinsuskaitseala jms)


Viljandi Riigigümnaasium (Viljandi I algkool)

Viljandi I algkooli hoonet ähvardas lammutamine kui selle asemele hakati kavandama uut riigigümnaasiumi. 1926. aastal ehitatud koolihoone võeti 2011. aastal lammutamise vältimiseks mälestisena kaitse alla ning leiti lahendus, kuidas see juurdeehituse lisamisega kohandada riigigümnaasiumi tarbeks. "Vertikaalselt domineerib vana maja oma roosas suuruses ning horisontaalselt mängib uus hoone veejoone ning teatrimajaga," kirjeldas kompleksi arhitektuuribüroo SALTO üks arhitektidest Maarja Kask. Muinsuskaitse eritingimused koostas Mart Siilivask, projekti vana maja restaureerimiseks ja juurdeehituse lisamiseks koostas Salto AB koos Eeva Laarmanniga.





Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone

Narva raekoja kõrvale ehitatud Tartu Ülikooli Narva Kolledž suhestub tugevalt raekoja platsi ajaloolise ruumi ja selle kunagise barokse hiilgusega, markeerib hävinud börsihoonet ja kaevu, kasutab traditsioonilisi materjale ning teeb seda kõike väga moodsas ja intrigeerivas võtmes. Muinsuskaitse eritingimused koostas Raivo Mändmaa, hoone projekteeris Kavakava OÜ, sisekujunduse Hannes Praks Stuudio. 





















Võrumaa Toidukeskus

Võru vanalinna muinsuskaitsealale ehitatud Võrumaa toidukeskus on sobitatud ajaloolise väikelinna tänavapilti kasutades puitu, punast tellist ja liigendatud madalaid mahtusid. Hoone projekteeris OÜ ROK-Projekt, ehitas OÜ Selista ehitus





















Populariseerija (vabakond, isik, jms) 


Raplamaa Sõnumid
Raplamaa Sõnumid on aasta jooksul avaldanud igal nädalal tutvustava ülevaate inventeeritud 20. saj arhitektuuri objektidest, lisaks on toimetus välja andnud kultuuripärandi aasta erilehti, koduloolase erilehe ja kajastanud kõiki Muinsuskaitseameti maakonnainspektori poolt väljapakutud teemasid.
















Tallinna Arhitektuuribiennaali 2013 korraldajad
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2013 kuraatorid valisid biennaali teemaks nõukogude-aegse ruumipärandi tõstes fookusesse ENSV ajast pärit ehitiste väärtused, nende hävimise, taaskasutuse ja uuendamise küsimused. 

















Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ

Alates 2006. aastast välja antud sarja "Jalutaja teejuht" raamatud tutvustavad Eesti linnade vanemat ja uuemat arhitektuuripärandit läbi mõnusate jalutuskäikude kutsudes laiemat avalikkust oma teel erinevaid hooneid tähele panema.


 















Aasta leid


Aardeleid Laiusel

Jõgevamaa Detektoristide Klubi liikme Elmo Pärtelpoja poolt Laiuse külast leitud hõbemündid, käe- ja kaelavõrud, sõled jm hilisviikingiaegsed esemed viisid arvatava ohvrikoha leidmiseni. Arheoloog Mauri Kiudsoo poolt läbi viidud uuringud näitasid, et nüüdse põllu pisut madalam koht on olnud varem soine lohk või Kivijärve soo servaala ning seda on kasutatud ohverdamiskohana. Klubi tervikuna teeb head koostööd Muinsuskaitseametiga ning arheoloogidega, osaledes mitmetes olulistes uuringutes Jõgevamaal ja mujal Eestis.


Kohtla ohverdamiskoht

Ida-Virumaalt Kohtla Vanakülast välja tulnud Rooma rauaaegne ohvriaare on unikaalne arheoloogiline leid, mille sarnaseid on Eestis varasemalt teada vaid viis. Peamiselt relvadest ja tööriistadest koosnev esemekogum on ohverdus kunagi samas paigas asunud veekogusse. Aarde teaduslikku väärtust tõstab harrastusotsija Mikhail Stadniku muinsusteadlik tegutsemine leidmise järel, tänu millele õnnestus Tartu Ülikooli arheoloogidel koostöös Narva otsingu- ja kodulooklubi Kamerad liikmetega leiukohta ulatuslikul alal uurida ning aare oma algses kontekstis fikseerida.



Anija mõisa keskaegne hoonestuskiht

Muinsuskaitseameti kooskõlastuse kohaselt pidi kanalisatsiooni ehituse käigus tööd kohe peatatama ja ametiga ühendust võetama, kui leitakse varasema hoonestuse jälgi. Ehitusfirma ETG Infra OÜ käitus täpselt kooskõlastuse kohaselt ning edasises koostöös pakkus nii abi kui ka uusi lahendusi, et väärtuslikud ehitusjäänused säiliksid.



Restauraator/konservaator


OÜ Rändmeister

Harju-Risti kiriku pikihoone seina- ja laemaalinguid võib pidada ka aastate leiuks, sest niivõrd ulatuslikult säilinud kirikumaalinguid leitakse harva. Eva Mölderi, Mirjam Averini ja Juhan Kilumetsa juhtimisel läbi viidud töömahuka protsessi tulemusena on pooled pikihoone seinte ja lagede maalingud  välja puhastatud, kinnitatud ja eksponeeritud kõigi rõõmuks.




OÜ Tartu Restauraator

Kristiina Ribeluse juhtimisel restaureeriti Käsmu kabeli interjöör põhjalikult ja hoolikalt: seina pandi uus algupärase mustriga käsitsi trükitud tapeet, taastati kantsli väliskülje, kantslitrepi ja pingistiku aaderdus, marmoreeriti altarisein koos sammastega, altarilaud ja kantsli sisemine pool, kusjuures nii viimasel kui köstripuldi siseküljel on näha väljapuhastatud originaalmaalingut. Veel restaureeriti oreliprospekt ja remonditi oreli sisemus. Värviti ka lagi ja põrand. 





OÜ Scandec Ehitus

Sillamäe stalinistlikku stiili esindav kultuurimaja restaureeriti heal tasemel ning seejuures taastati ka 1950. aastate pompöösne interjöör kogu hiilguses



Parim Projekteerija mälestisel


Koppel Koppel Arhitektid OÜ

OÜ Koppel Koppel arhitektide poolt koostatud projektid paistavad silma läbimõelduse ja säästva suhtumisega pärandisse. Vao mõisa tuuliku restaureerimisprojektiga leiti nutikas lahendus varemeis oleva tuuliku kohandamiseks suvilaks viisil, et ka tuuliku mehhanismid säilivad.








OÜ Zoroaster

Projektiga lahendati Kohtla-Järve kultuurimaja restaureerimine koos tehnosüsteemide ning välise haljastusega kõrgel tasemel. Märkimist väärivad ka restaureerimisprojekti koostamise ajal teostatud põhjalikud uuringud, mille alusel taastati ajaloolised interjöörid. 




AB Allan Strus OÜ Keila-Joa mõisa peahoone ja teiste hoonete projektdokumentatsioon rajaneb põhjalikul eeltööl: väliuuringud, ajalooline materjal antud hoone ja stiilianaloogide kohta jne ning tänu sellele on projektlahendused viimsitletud üksikdetaili täpsuseni. Peahoone restaureerimistööd on lõpusirgel.



Aasta Omanik

Räpina Vallavalitsus

Räpina mõisa tall-tõllakuur oli aastaid eraomaniku käes, kes aga kahjuks ei suutnud sellega midagi peale hakata ning mõisahoone hakkas lagunema. Räpina vald ostis hoone ning leidis sellele funktsiooni loomekeskusena ja restaureerimsitööde rahastuse Euroopa Liidu piiriülesest meetmest. Tänu vallavanem Teet Helmi ja ehitusnõuniku Jaan Purge otsustavale tegutsemisele on mälestis saanud uue elu. 



Sindi Linnavalitsus

Sindi linna 62-st mälestisest on linn omanik või kaasomanik 56-le. Neid püütakse võimaluste piires hoida ja korrastada. Viimasel kümnendil on korrastatud Sindi raudteejaamakompleksi hooneid (pea- ja kõrvalhooned, elamud), Sindi Eesti Tarvitajate Ühisuse hoone, paigaldatud Sindi raekojale Teise maailmasõja puhkemise tõttu paigaldamata jäänud tornikell, Kool-kirikuhoonele uus katus. Otsitakse võimalusi korrastada Kooli tänava tööliselamuid ja linna üht vanimat elamut Pärnu mnt 51. Sindi Linnavalitsus ja linnapea(d) on alati valmis kaas mõtlema ja lööma kultuuripärandi säilitamisel.



Sillamäe Linnavalitsus

Objektijuht Natalja Afonasjeva juhtimisel restaureeriti Sillamäe kultuurimaja interjöör heal tasemel. Märkimist väärivad muuhulgas sammastega saali marmoreering, vaatesaali lagede konserveerimistööd, parkettpõrandate restaureerimine. 



OÜ Vihula Mõis

OÜ-le Vihula Mõis kuulub üle kahekümne mälestise Vihula mõisakompleksis. Tänaseks on need kõik restaureeritud, hooldatud ja uue kasutuse saanud. Tänu omaniku aktiivsele tegevusele on mõisakompleks saanud tagasi oma endisaegse hiilguse.Vihula mõisakompleksi restaureerimistööd algasid 2008. aastal. Tegu on Eesti ühe ulatuslikumalt restaureeritud ja kasutusele võetud mõisaansambliga. 



MTÜ Raikküla Mõis

MTÜ-le Raikküla Mõis kuuluvad mõisa peahoone, park ja ait-kuivati. Ait-kuivati restaureerimine on tänaseks edukalt lõpule viidud. Tänu omanike säästvale suhtumisele igasse ajaloolisesse detaili on tulemus erakordselt autentne, muuhulgas säilitati ka kuivati sisseseade. Loodame, et MTÜ-l õnnestub leida vahendeid ka peahoone restaureerimiseks sama kõrgel tasemel. 



Tartus Vallikraavi 9 hoone omanik

Tartu vanalinnas Vallikraavi 9 hoones tulid seinte viimistlusuuringute käigus välja haruldased Pompeij stiilis seinamaalingud. Tänu omaniku teadlikkusele otsustati üle 130 ruutmeetri maalinguid kogu mahus välja puhastada ja restaureerida. 







Parim Uurija


Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse- ja konserveerimise osakonna juhendajad ja üliõpilased on teinud tänuväärse töö Eesti vanimate kirikute hulka kuuluvates Kadrina, Koeru, Mihkli ja Pöide kirikutes siseviimistluse uurimisel. Uuringud on teostatud professionaalselt ja ülima põhjalikkusega ka dokumenteeritud. Lisaks maalingute ulatuse, stratigraafia ja tehnikate väljaselgitamisele on antud hinnang maalingute säilivusele ja tehnilisele seisukorrale ning määratletud maalingute edaspidine restaureerimisvajadus ja võimalikud metoodikad. Uuringute tulemused on avalikult kättesaadavad Eesti kirikute andmebaasis (kirikud.muinas.ee).



H&M Restuudio OÜ

Hilkka Hiiop ja Merike Kallas koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega teostasid erakordselt põhjalikud uuringud Kaarli kirikus Johann Köleri : uuriti maali ülesehitust ja maalimistehnikat, kahjustusi ja ka näpu- ja küünejälgi maali pinnal. Maal puhastati ja kinnitati, samuti koostati väike näitus, mis tutvustab kiriku külastajatele freskot ja selle restaureerimist.




OÜ Mõisaprojekt

OÜ Mõisaprojekti siseviimistluse uuringud on teostatud väga kõrgel tasemel ja ülima põhjalikkusega. Hoonetes on avastatud ja välja puhastatud ajalooliseid maalinguid ja tapeedikihte, mille alusel saab restaureerimisel hoonete interjöörid taastada.


Vääna mõisa peahoone uuringud

(Vääna mõisa peahoone uuringud)


Hea Koostööpartner


Maksu- ja Tolliamet

Tihe koostöö Maksu- ja Tolliameti ekspertidega on olnud tulemuslik ja vastastikuselt tõhustanud järelvalvet. Kultuuriväärtused kui väljaveoartikkel on tänu koostööle kindlalt hoitud.









Mere-ja lennupäästekeskus JRCC Tallinn (PPA)

Mere- ja lennupäästekeskus on aidanud Muinsuskaitseametit veealuste mälestiste inspekteerimisel ja leiuteadete kontrollimisel veesõidukitega, samuti teostada järelevalvet merealadel. Tänu neile on avastatud mitmeid rikkumisi nii kultuuriväärtusega leiu ebaseaduslikul otsimisel kui ka mälestisele loata sukeldumisel. Infovahetus veealuse pärandi kaitse ja järelevalve küsimustes on kiire ja kordagi ei ole MKA jäänud kiireid otsuseid ja tegevusi nõudvates küsimustes abita.



Lahemaa Rahvuspark

Ave Paulus on Lahemaa Rahvuspargi kultuuripärandi spetsialistina teinud väga head tööd Põhja-Eestile iseloomuliku looduse, kultuuripärandi, maastike, rahvuskultuuri ajaloo- ja arhitektuurimälestiste säilitamise, uurimise ja tutvustamise korraldamisel.


  
















Aasta Tegutseja


MTÜ Tusti Külaselts

Tusti mõisa kõrvalhoone, endine kuldimaja, oli avariilises seisukorras, kui külaselts hakkas järjekindlalt selle restaureerimise suunas tegutsema taotledes mitmetel aastatel erinevate projektide kaudu toetuseid. Pingutused kandsid vilja - hoone on taastatud ning kasutuses külatarena. 


OÜ Säästvad Ehituslahendused

OÜ Säästvad Ehituslahendused ei tegele ainult kõrgel tasemel restaureerimise ja ehitusega, vaid korraldab ka avalikke koolitusi, meistrikursuseid, õpitubasid erinevate restaureerimis- ja ehitusvõtete tutvustamiseks, samuti tegeleb vanamaterjali kogumise ja taaskasutamisega.



MTÜ Sänna Kultuurimõis

MTÜ Sänna kultuurimõis võttis varem sotsiaalkorteritena kasutuses olnud mõisa peahoone enda kasutusse neli aastat tagasi. Senise tööga on hoonest saanud ümbruskonna teenuskeskus, kus toimuvad koolitused, laste huvikooli töö, töötab kohalik raamatukogu, samuti on võimalik hoonet kasutada seltsimajana. Vahetatud on katusekate, remonditud seinakonstruktsioone, erinevate projektide toetuste abil teostatud sisemisi restaureerimistöid. Kuna sisetööd on toimunud etapiti, on näha, kuidas need on muutunud üha enam vana maja eripäradega arvestatavaks.