EUROOPA MUINSUSKAITSEPÄEVAD 2016 

TEEMA: PÄRAND JA KOGUKONNAD


"Tule, tuulutame torni!"


8.- 11. septembril 2016. aastal kutsub Muinsuskaitseamet kõiki huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma tule- ja veetornidega üle Eesti.


Muinsuskaitseamet pühendab tänavused, merekultuuriaasta Euroopa muinsuskaitsepäevad tornidele ja veele: 10. septembril on külastajatele tasuta avatud kümned tuletornid ja veetornid Eesti eri paigus.


Tornid on ühtaegu põnevad, aga ka keerulised mälestised. Torni ronimine on adrenaliinirohke sportlik ettevõtmine, mida kroonivad põnevad lood, tehnika ja lummavad vaated. Olgugi, et funktsioon on ühene võib nii tuletornide kui ka veetornide vorm olla hoopis eriline. Nii võib ajalooliste meremärkidena loetleda näiteks Harju-Madise ja Kihelkonna kirikuid. Meil on maailma mõistes unikaalseid torne. Tervelt kuus torni Eesti 41st on arvatud 100 maailma silmapaistvama tuletorni hulka. Need on meie vanim torn Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Tahkuna, Pakri ja Ruhnu.

 

Veetorne on Eestis püstitatud u 270, täna on neid veemajanduses kasutuses vaid kümmekond, kultuurimälestisena kaitse all 15, 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisel jäid sõelale veel 24 väga väärtuslikku torni. Aga küllap on neid veel ja Eesti Veetorni- maailma kaardistamiseks ootab Muinsuskaitseamet inimeste uusi ja vanu pilte veetornidest.

Varasemate veepaakide hulka võib arvata mõisate pööningutel paiknenud veepaake, millest mõned on veel alles. Mõnel pool kandsid vee paaki mõisateenijad, Suure-Kõpu kohta räägitakse, et pööningule pumbati vesi hobuste jõul ja maja seinal olla olnud skaala, mis näitas vee kogust.Neile järgnesid kümned raudtee veetornid, sest auruvedurid vajasid suurtes kogustes vett.


Ka kümned tehased rajasid oma veetorne, nende hulgas on palju arhitektuurselt erilisi lahendusi, kus veepaak võis paikneda tehase peahoone sees. Üks võimsamaid selliseid oli näiteks Vene-Balti laevatehase peahoones Koplis. Aga ka pühakodadest võib veetorne leida. Näiteks Tartu Ülikool rajas 1889. aastal Toomkiriku torni veetorni, mis oli kasutusel veel nõukogude ajalgi.


Kõige arvukamalt on muidugi tsiviiltarbeks ehitatud torne, milliseid on säilinud kõikjal üle Eesti. Paljudele tulevad kindlasti silme ette Narva, Tabasalu, Haapsalu, Vinni jt linnade võimsad veetorn-elamud.

 

21. sajandil on olulised tuletornid üle viidud automaatikale ja suur osa sageli kümnekonnast rajatisest koosnevast tuletornikompleksist oma algset funktsiooni enam ei täida. Ka veetornis ei ole enam vett. Ometi on need maamärgid oluline osa meie traditsioonilisest maastikust. Mitmed tornid on nüüd galeriide-muuseumidena inimestele avatud, valdav osa aga siiski suletud, sageli lagunemas. Ometi ootavad needki uut ja head ideed, et edasi püsida.


Muinsuskaitseamet koostöös Veeteede Ameti, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, MTÜ Eesti Tuletornide Seltsi, Eesti Veeühingu ja mitmete omavalitsustega kutsuvad kõiki huvilisi septembris torne tuulutama, aga ka jagama pilte ja teavet Eesti tornide kohta.

 

Muinsuskaitsepäevad juhatame sisse aga sissevaatega ellu enne veetorne


  - 8. septembril kell 17:00 tutvustavad arheoloogid Tallinnas Pärnu mnt 31 leitud keskaegset veerenni.

 

 

Eesti põnevamate tuletornide ja veetornide kaart https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1fMwZCOLCk4Sf7mHl1M8J8s8OE5Y


NB! Ainult sinisega märgitud on 10. septembril avatud.

Kaart ei ole täiuslik! Täiendused ja täpsustused oodatud!


Kontakt:

Riin Alatalu

Euroopa Muinsuskaitsepäevad 2016 koordinaator


Koostööpartnerid:

Eesti veeühing


Eesmärk ja ajalugu

Euroopa Muinsuskaitsepäevi on korraldatud alates 1985. aastast eesmärgiga hoida igal aastal septembrikuus kultuuripärand kõigile huvilistele avatuna.


Euroopa muinsuskaitsepäevad toimuvad sügiseti Euroopa Nõukogu eestvedamisel ning igal aastal loetakse selleks puhuks avatud mälestiste külastajate arvu kümnetes miljonites inimestes.


Muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada kultuuripärandit selle mitmekesisuses, rõhutada, et pärand on ühine väärtus ja selle säilimine jagatud vastutus.


http://www.europeanheritagedays.com/