Eesti raudteearhitektuur

Raudtee ajalugu Eestis algab aastast 1870, mil rajati Paldiski-Tallinn-Peterburi raudteeliin. Rongi peatuskohtadesse tekkisid uhked kroonustiilis raudteejaamade kompleksid. Jaamahoonetele lisaks väärivad tähelepanu tsaariaegsete jaamade tüüpkavandite järgi valminud, ühtses kujunduslaadis kõrvalhooned – veetornid, pagasikuurid, kaubalaod, käimlad jne, samuti vähesed eriprojektide järgi rajatud suurejoonelised abihooned.

Raudteejaamade ehitus on jätkunud läbi kogu 20. sajandi jättes endast oma ajastule iseloomulikke sümboleid meie maastikku. Märkimisväärne osa praeguseid linnu ja asulaid ongi tekkinud tänu raudteele.

Nüüd, mil reisiliiklus on oluliselt vähenenud, on jäänud ka paljud raudtee-ehitised ilma sobiva kasutuseta ning uhkeid ja väga hea ehituskvaliteediga hooneid ähvardab häving.

Muinsuskaitseameti tellimusel ja AS Eesti Raudtee kaasabil valmis 2004.a. sügisel põhjalik raudteejaamade ehitiste inventeerimine. Töö koostajad, kunstiteaduse üliõpilased Martin Jänes ja Urmas Oja sõitsid suvel läbi kõik praegused ja kunagised raudteejaamad Eestis, kirjeldasid ja pildistasid neid, tegid ulatuslikke arhiiviuuringuid ning süstematiseerisid kogutud andmed.


Siit leiate nimetatud uuringu tekstilised osad. Uuring sisaldab ka iga hoone põhjalikku inventeerimisankeeti ja nii uute kui vanade fotode albumit. Ankeetide ja fotodega saate tutvuda nii Muinsuskaitseameti arhiivis Pikk tn 2 (tel 6403020) kui maakonnainspektorite juures.

Sissejuhatus Eesti raudteearhitektuuri pärandisse
Raudteeliinid Eestis
Eesti raudtee-ehitiste tüüpide tabel
Ettepanekud raudtee-ehitiste kaitse alla võtmiseks